EP saadik Hohlmeier ja Eurojusti president  Michèle Coninsx arutavad, kuidas vältida radikaliseerimist ja vastu seista välisvõitlejatele.

Terrorismivastane võitlus: Euroopa õigusalane reageering

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/11581980/n003-0404-etx.srt

Siseriiklikes programmides  ühendatakse erinevaid meetmeid

võitluses välisvõitlejate fenomeniga  ja vältida radikaliseerumist.

Arvestades viimaste Pariisi ja  Brüsseli rünnakute ohvrite arvu,

Küsisime Eurojusti  presidendilt Michèle Coninsx’ilt

ja Saksa saadikult  Monika Hohlmeierilt.

Tõepoolest, me töötame  ohvrite pärast nii kõvasti

ja keskendume terrorismivastase  võitluse juriidilisele küljele.

kohustab meid võitlema  terroristidega kriminaalõiguse järgi.

Kuid meie andmevahetuse  süsteemis on teatud lüngad.

Aastate jooksul valitses  liikmesriikide poolt

Teisest küljest on seadusi,  mis keelavad andmevahetuse.

Eurojusti kasutamine võimalikult  varasemas staadiumis.

Veel paremaks Eurojusti pakutud  vahendite kasutamiseks

on tema koostöövahendid,  kiirendatud õigusalane koostöö,

foorum operatiivselt reaalajas  teabe vahetamiseks,

koordinatsioonikeskuste kasutamine  ja uurimismeeskondade ühendamine,

mida ma nimetan vastastikuse  õigusabi Rolls Royce’iks.

Ma arvan, et liikmesriigid näevad  nüüd ja nad on surve all,

et peavad väga kiiresti õppima,  et koostööd tuleb parandada.

Andmevahetus ja õigusabi riikide  vahel on mõnikord väga aeglane.

Kas Pariisi ja Brüsseli rünnakud  muutsid teie lähenemist probleemile?

Me oleme töötanud terrorismi  kallal alates 11. märtsist 2004

ja oleme üles ehitanud võrgustiku  pühendunud, töövõimelistest,

Kõrgelt haritud terrorismivastase  võitluse prokuröridest.

2013. a peale oleme  keskendunud välisterroristidele.

Seega me oleme juba  probleemi tuuma juures.

Mind šokeeris, et see on võimalik,  aga ei muutnud minu seisukohta,

Minu arust on meie ühiskonnas  andmekaitse üle tähtsustatud

ja julgeoleku teemat  käsitletakse väga sageli,

just nagu oleks see  andmekaitse rikkumine.

Ei, julgeolekuasutused peavad  päästma meie elusid.

ELil pole terrorismi või  kriminaliseerimise ühtset definitsiooni,

kas oleks vaja ühist  õiguslikku võrgustikku?

Kriminaalsest vaatepunktist  on see kindlasti reaalsus,

seega peame tagama, et ühisele  probleemile leiame ühise lähenemise.

Jälitustegevuses tekivad lüngad, kui  puudub ühine õiguslik raamistik.

See on üks terrorismidirektiivi  eesmärke,

et ühisel õiguslikul raamistikul  peab olema ühine alus.

Selge, et kriminaalseadus on  liikmesriikide vastutusalas.

Aga vahest saab Eurojust täita  üht väga tähtsat funktsiooni,

vahetades kõige  tulemuslikumaid meetmeid:

seda on parem teha nii,  nagu üks liikmesriik teeb

Millistest jälitustegevuse  lünkadest me räägime?

Mõned liikmesriigid ei tegelenud  üksikisikute värbamisega.

Me nägime, et õppus peamiselt  viitas aktiivsele väljaõppele

mitte passiivsele,  läbitud väljaõppele.

Me nägime ka, et  terroriorganisatsiooni liikmelisust

tõlgendati erinevates  liikmesriikides erinevalt.

Mida kujutab endast terroristlike  kavatsustega reisiv isik?

Milline on isik, kes saab terroristlike  kavatsustega korraldatud reisi?

Milline on see isik, kes naaseb  terroristlike kavatsustega?

Esimene lõhe, mille peame  sulgema, on andmekaitse.

Seal on tohutu lõhe, liikmesriigid  ei ole nii kiired kui peaksid olema.

Me vajame oma julgeolekuasutustes  rohkem usaldust, nad vajavad tuge.