EL-ACP assamblee kaasesimees Fitz A Jackson annab ülevaate üle 40-aastasest EL-ACP arengukoostööst ja tänaste suurte väljakutsete valupunktidest.

Eesmärk: ELi abi ACP riikidele

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/11908409/n003-0328-et.srt

EP liikmed ja parlamendiliikmed  79 Aafrika, Kariibi mere ja

Vaikse ookeani riigist  kohtuvad Strasbourgis.

28. ACP-EL ühine parlamentaarne  assamblee alustas tööd 1. detsembril.

Selle kaasesimees  jamaikalane Fitz Jackson

leidis aega vastata  EuroparlTV küsimustele.

Hr Jackson, tänan teid  intervjuule tulemast. –Tänan.

Esimene küsimus. Mis on  ACP-EL ühine assamblee?

See on ACP – Aafrika, Kariibi mere  ja Vaikse ookeani riikide grupp

ühelt poolt ja Euroopa Liit teiselt poolt

esmase kokkuleppe põhjal, mis  allkirjastati 1975. a nime all

kaubanduse ja arengu  hõlbustamist kahe grupi vahel,

mis on põhiliselt endised  Euroopa kolooniad.

Need majandused olid  koloniseerimise perioodil

tegelikult rohkem Euroopa  riikide varustajad toorainega,

Seega Lomé-järgse perioodi  kokkulepe on ümber korraldada

nende ACP riikide areng oma  riiklikke eesmärke silmas pidades.

ja miks see on tähtis ka  neile riikidele ja ELile?

Vastastikune kasu on see,  et ACP riigid vajavad turge,

Euroopa riigid vajavad neid  toormaterjale oma tööstusele

ja elukorraldusele, seega  on siin vastastikune kasu.

Alati on probleem olnud selles,  kuidas tasakaalustada poolte huvisid,

nii et üks poleks teisest  halvemas olukorras.

Seega on läbirääkimised ja  arutelud pidev protsess

selle vahel, kuidas neid  tulusid tekitatakse.

Aga kas jutuks on ainult  majanduslikud teemad?

ACP riigid ei tähenda  ainult majandust.

Ja seega on veel lisaks  kavatsus ja lootus,

et me loome parema inimliku ia  rahvusvahelise perekonna.

Kultuur ei tähenda ühe  asendamist teisega,

vaid kultuuride jagamist,  kogemuste jagamist,

ja saame teadmisi läbi nende  jagatud kogemuste.

Praegusel ajal näiteks Ebola,  terrorismi probleemiga,

kuidas see aitab kaasa nende  küsimuste lahendamisel?

Euroopal on Aafrikas  palju investeeringuid.

Ebola oht pole Aafrika  inimestele eriline,

see on oht eurooplastele, kes peavad  suhtlema nende Aafrika riikidega.

See õõnestab nende  Aafrika riikide võimekust

pakkuda teenuseid ja kaupu,  mida ka Euroopa soovib.

aidata ja teha kõik,  et pehmendada seda olukorda

peaaegu samal viisil,  sest ACP riikidel

on huvi hea tervisliku  seisundi vastu Euroopas.

Me peame seda arutama.  Ja ma olen siin.

Tulles tagasi majanduse juurde,  siis sel aastal on Aafrika majandus

kasvanud 4%. Kas see on  tulevikuks hea uudis?

Kuidas saab see areneda  edasi selle partnerluse kaudu?

Jällegi, ja ma tõstatasin selle  ettekandes, on küsimus

Aafrika riikide finantseerimises,  et äris kaasa lüüa.

Me nõustume, et see pole riigi  suunatud majanduslik areng,

Mis sorti sünergia on Euroopa ja  erahuvide vahel ACPs?

Kus toodetakse rohkem, seal  toodetakse kvaliteetseid tooteid

ja tarned on usaldusväärsemad, et  rahuldada Euroopa turgude nõudmisi.

Viimane küsimus.  Millised on väljakutsed

ACP riikide juurdepääs turgudele,  finantstingimused,

tehnoloogiate kättesaadavus,  milles Euroopa riigid on liidrid,

kuidas neid saada,  et kasutada neis riikides,

et suurendada nende endi  majanduskasvu ja elukvaliteeti.

Need on ainult mõned valdkonnad,  mis oleme kaardistanud koostööks.

Suur tänu teile.  -Tänan omalt poolt. Kõige paremat.