Kuhu on viimased arengud jätnud Türgi liitumisprotsessis – lähemale või tegelikult kaugemale ELi liikmesusest?

Türgi - mängu seis

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/12039882/m006-0009-etxx.srt

Türgi – regionaalne jõujaam,  energia, turismi ja tootmise keskus.

Mõned ütlevad, et lääne suunitlusega  mõõduka islamiga riik

on sellised deemonid nagu sõjaline võim  selja taha jätnud.

Aga teiste jaoks on sellel  75-miljonilisel rahval

Kaldumine autoritarismi,  meedia allasurumine,

kohtusüsteemi kontroll – kõik  EP jaoks keelatud alad,

mida mais arutatakse liitumise  edusammude juures.

Kriitikud viitavad  valitsusvastastele protestidele

2013. aastal Gezi Pargis  Istanbulis ja üle riigi.

Türgi vanima sõltumatu  ajalehe kolumnist.

Kaks kuud toitusid inimesed  lootustest vabama riigi järele.

Ja esimest korda viimase  13 aasta jooksul

kurdide, lesbide, geide, moslemite  ja ilmalike inimeste vahel.

mis algas protestiga plaanide vastu  tasandada buldooseriga populaarne

roheline ruum, mattudes protestidesse  president Erdogani valitsemise vastu.

Nagu araabia kevades,  mängis suurt rolli ka meedia.

See mängis olulist ja  elutähtsat rolli,

See oli pisut nagu peitusemäng  kassi ja hiire vahel

ja kaks kuud oli see hiir,  kes võitis.

Viimase kahe aasta  sündmused, ütleb Mine,

nõuavad vastust küsimusele  Türgi liitumisprotsessi kohta.

kas Türgil on kohta Euroopas,  ütleksin ma ei.

Türgit ei tohi selle  režiimiga vastu võtta.

Ma edastan osa kriitikast  Türgi suursaadikule ELi juures.

ja inimesed ei tohiks vaadata  mõningaid lokaalseid juhtumeid.

Peaks vaatama suuremat  pilti – sõnavabadus,

õigused, mis oleme  andnud kurdi rahvale.

ja et peame astuma teatud  samme, edasi liikuma.

Ma kuulen aga vahel, et isegi kui  me seda teeme, ei saa me liikmeks.

Istanbulis on Cumhuriyet  tugevasti kaitstud.

Nad saavad ähvardusi turvalisuse  ja ajalehe heaolu aadressil

mis annab politseile laialdase võimu  vahistada, läbi otsida ja kinni pidada.

Aga ajalehe toimetajad kardavad,  et ELi liitumisprotsess

religioossetel põhjustel ja  meie erineva identiteedi tõttu.

Ma usun, et Türgi saab  liikmeks erinevas staatuses,

nagu Nicolas Sarkozy  Prantsusmaalt on öelnud.

Sest pealegi on Türgi rahval  pahameel ELi vastu.

Teine probleem Türgi ja Euroopa  õlul on g-tähega sõna.

Genotsiid – kuni 1,5 miljoni  armeenlase tapmine või

sunnitud ümberasustamine  osmanite poolt 1915. aastal.

Teised Euroopas, sh paavst Franciscus  ja Euroopa Parlament teevad seda.

100. aastapäeval üllatas  Cumhuriyet lugejaid,

lüües armeeniakeelse pealkirjaga  „Tohutu katastroof“.

Selge, et sõna genotsiid on suur  vaimne tõrge inimestele

isegi kui meie valitsused  tulevad ja lähevad.

President Erdogan on saanud kiita  nagu ei ükski tema eelkäijatest

rahuprotsessi alustamise  eest natsionalistidega.

aga kurdi liidrite sõnul pole  seda kaugeltki küllalt.

EL pole tänini mänginud  rolli, mida oleks võinud.

oleks protsess olnud palju  kiirem, palju sujuvam.

Ta ütleb, et Euroopa vajab Türgit ja  Türgi vajab Euroopat,

kõige ohtlikumate organisatsioonide,  nagu ISIS ja al-Qaeda, vastu.

Nad pole oht, pigem  kaitseventiil, ohutussaar

Türgile ja kogu maailmale  ISISe vastu.

Tagasi Brüsselis, peab EP  Türgi raporti põhiautor

koostama sellest kõigest  tasakaalustatud ettekande.

Türgi on teinud suuri edusamme,  tohutu hüppe.

Kui vaadata meedia seisukohast, kui  võrrelda seda 15-aastase perioodiga,

Ometi, kui vaadata viimast aastat,  siis näeme seisakut.

poliitikute sekkumist  õigusemõistmisse.

Kergelt teistsugune rõhuasetus  raporti ühe kaasautori poolt.

Türgil on väga strateegiline  võtmepositsioon

ja ta on olnud üle 50  aasta NATO liige.

Me peame kindlustama, et Türgi jääks  kindlalt lääne demokraatiasse.

Lisaks sellele, ütleb  Türgi suursaadik ELis,

on tema riik umbes 2 miljoni  peamiselt Süüria põgeniku vastuvõtja.

Aga ta lisab, et liitumise  võtmeküsimus on läänes, mitte idas.

Me peame lahendama peaküsimuse,  milleks on Küprose probleem.

Kui me seda teeme,  on kõik peatükid avatud.

Seejärel on riigi ees muutumise  ja ülemineku probleemid.

Kõik loodavad, et president  Erdogani partei võidab kindlalt.

Aga poliitilised muutused on teoksil  Türgi järgmise parlamendi ajal

ning Euroopa poliitikud loodavad,  et suudavad neid mõjutada.