Euroopa majandus pole enam vabalangemises, kuid EKP president Jean-Claude Trichet soovitab olla ettevaatlik ja riikidel mittetulutoovaid kulutusi kärpida. Tal on G20 üle hea meel, sest lõhe rikaste ja vaeste riikide vahel ületatakse.

Intervjuu: Finantskaos on lõppenud, kuid Eurotsoon on ikka veel ebamäärases olukorras

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/14867241/P005-00094-ET.srt

Tere tulemast vaatama   EuroparlTV saadet Intervjuu.

Minu külaliseks on   Jean-Claude Trichet. Tere!

Jean-Claude Trichet on   Euroopa Keskpanga teine president.

Ta on olnud ametis aastast 2003   ja tema ametiaeg lõpeb 2011. a oktoobris.

andma ülevaadet institutsiooni   tegevusest finants- ja majandusasjades.

Liigume kohe tänase   vestlusteema juurde.

Jean-Claude Trichet väitis mõned kuud   tagasi, et aasta 2009 tuleb väga kehv.

Oleme liikunud... Pärast kriisi   süvenemist 2008. a septembri keskel,

nii rahaliselt kui üldse majanduslikult.

Nüüd võime näha teatud stabiliseerumist.

Mis aga ei tähenda,   et võime loorberitel puhata.

Me ei tohiks arvata,   et oleme raske perioodi läbinud.

Peame toimuva suhtes jääma   ettevaatlikuks ja tähelepanelikuks.

See on Euroopa Keskpanga   nõukogu analüüsi tulemus.

Mul oli viimase nõukogu istungi   järgselt võimalus öelda, et

Tulevaste kvartalite jooksul võime   täheldada kaootilist arengut,

kuid on tõsi, et me pole enam   vabalangemises, mida

Euroopa Keskpanga   koostööpartnerid ennustavad, et

kuid me ei saa välistada   mõningast tõusu aastal 2010.

Rõhutaksin, et ebakindlus   on võtmeküsimus.

Me pole enam vabalangemises,   nagu 6 või 7 kuud olime,

kuid isegi praegu peame   olema väga ettevaatlikud.

Euroopa Keskpank on   finantskriisis mänginud olulist rolli.

Selle sõltumatus võimaldas   tühistada mõningaid reegleid

EKP süstis turgudele likviidsust   ja tavainimese jaoks tohutuid summasid - 

Kas saame olla kindlad, et EKP   pole omandanud toksilisi varasid?

EKPl on oma fondid, et tagada   pakutud refinantseerimist.

Need summad olid just kriisi   alguses väga suured.

Võite meenutada, et kriis,   segaduste aeg ,

algas 9. augustil 2007   - mitte 2008, vaid 2007.

tulevikku vaatavate ja   selgete otsustena, sest

Seega on meil tagatiste   süsteem, mis toimib,

ja oleme hoolikad, et need tagatised   oleksid võimalikust parimad.

Avaliku sektori eelarvepuudujääk,   eurotsooni riikide võlad

Ta on soovitanud, et aastaks 2015   peaks kõikides eurotsooni riikides

eelarvepuudujääk olema väiksem kui 3%.

Kas see on usutav, võimalik või taotletav?

Valitsused, parlamendid on   viimase kahe aasta jooksul

teinud raskele   olukorrale vastu seistes

ja seda eriti 2008. aasta septembrist,   mil kriis süvenes.

Vastu tuleb võtta otsuseid, mis   vastavad väljakutsetele kohe,

kuid samuti peab olema selge,   kuidas naasta tavaolukorda,

kuidas naasta olukorda, mis on   eelarvepoliitikas jätkusuutlik.

See on võtmeküsimuseks   majanduse taastamisel,

keskmise või pika perioodi jooksul   jätkusuutlikku olukorda naasmiseks,

Usaldamatust on nii tavamajapidamistes   kui ettevõtetes.

Kuid usaldus on puudunud   juba kriisi süvenemise hetkest.

Arvan, et on oluline hinnata   stabiilsuse ja kasvu pakti.

mitte üksnes Euroopa   pikaajaliseks stabiilsuseks

Meil on stabiilsuse ja kasvu pakti   regulatsioonid ja see on

kuidas kiirendada jätkusuutlikku   olukorda naasmist.

See on küsimus, millesse   komisjon peaks süvenema.

On aeg alustada Internetis   esitatud küsimustega.

Küsimused on valinud Internetist   meie toimetusmeeskond.

Alustame küsimusega   Pauline'ilt Prantsusmaalt.

Mida arvate president Sarkozy   pakutud uuest laenust, et

Kõik riigid ja tõenäoliselt ka   Prantsusmaa, laenavad hetkel palju, sest

Raskel perioodil on eriti oluline   hoolikalt valida laenuvorm,

eeldusel, et valitsused   laenavad igal juhul palju

ja teiseks, tuleb vältida   ebaproduktiivseid kulutusi -

see mõjutab tugevasti eelarveid,   sest puudujäägid on kõikjal suured -