EP majanduskomisjoni esimehena lubab Sharon Bowles ohjeldada finantsturge 'seadusandluse t�ie j�uga', tunnistades valeks oma Briti kaasmaalaste 'laissez-faire' l�henemisviisi.

Stuudio: Rahastajate parteilt v�etakse pun�in�u �ra

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/15191873/A010-00018-ET.srt

Meie tänane teema on majandus-   ja finantskriis,

mille peatsest lõppemisest   on vähe märke

vaatamata teadetele   paranemise rohelisest võrsetest.

Selle pärandina jäävad maha   tohutud riiklikud võlad.

Mina olen Jim Gibbons   ja mu külaliseks on Sharon Bowles,

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu   fraktsiooni liige Suurbritanniast,

kes nüüdsest juhatab   Euroopa Parlamendi

mis vastutab finantsturge ja rahandus-   poliitikat puudutavate ELI õigusaktideeest.

Öeldakse, et tegemist on   parlamendi mõjukaima komisjoniga.

On see nii? Kuidas saab komisjon aidata   Euroopal sellest segadusest väljuda?

Septembri alguses   tööd alustades on meie ees

suur hulk võimalikke uusi   õigusakte, mis puudutavad finantsturge.

Üks minu muredest on, et me soovime   pakkuda õigusakte ja uusi määrusi,

mis teeksid olukorra paremaks,   mitte ei pikendaks majanduslangust.

Vaatame reportaaži, milles heidetakse   pilk sellele, kuidas kriis algas.

USAs aastal 2008. Sarnaselt tuhandetele   majadele pakutakse sedagi müügiks,

riskantsete hüpoteeklaenude tagajärg,   ujuvintressiga laenud,

mis viivad ameeriklased juba   2007. aastal alanud kriisi.

Läheb vaid mõni päev, et kogu   ülejäänud maailma haaraks paanika.

Tegemist on tõsiseima kriisiga   alates aastast 1929.

2009. aastal saab kriisist   igapäevaelu osa.

Oleme veel kaugel võimalikust   majanduse tõusust.

Olukord on üsna halb, kuid me oleme   vältinud 1930ndate suurimaid vigu.

Euroopa Parlament on juba   vastu võtnud mitmed õigusaktid

Need käsitlevad   krediidireitingu agentuure.

Nimetatud agentuuride ülesandeks   on määrata pankadele reiting,

mis peaks peegeldama   pankade finantsolukorda.

Need agentuurid ei ole   kaugeltki sõltumatud.

Neid süüdistatakse kriisi ulatuslikkuses.

Peame tagama, et finantssektoris   kasutatavad krediidireitingu agentuurid

on registreeritud Euroopas   ja neid kontrollib finantsjärelevalve.

KONTROLLIB FINANTSJÄRELEVALVE,   Jean-Paul GAUZÈS,

et saaksime võtta meetmeid, kui   reitingute kvaliteet jätab soovida.

oma klientide hoiustatud raha, nagu   kuuluks see neile.

Mida riskantsem on investeering, seda   enam peaks pank kasutama oma raha.

Pangal on oma vahendid   ja klientide hoiustatud vahendid,

Selleks et tagada kindlustatus riskide   puhuks, peab valitsema tasakaal

pankade oma raha ja klientide raha   investeerimise vahel.

Pankade ja kindlustusettevõtete   maksujõulisust hakatakse teraselt jälgima.

Parlamendiliikmetega tuleb konsulteerida   seoses maksuparadiisidega.

Aprillis 2009 pidasid G-20 ja OCDE   debati, mille käigus koostati

mustad nimekirjad pankadest ja   muudest “pahadest poistest”.

Must nimekiri on asendatud   halli nimekirjaga.

38 riiki hõlmava nimekirja eesmärgiks on   tagada rahvusvaheliste reeglite austamine.

Lisaks Kaimanisaartele ja   Bahama saartele

on teiste hulgas ka Belgia, Monaco,   Luxembourg ja Austria.

Järgmiseks võib nimetada sanktsioonide   rakendamist, milles G-20 kokku leppis,

ja pankade saladuslikkust kaotavate   Euroopa õigusaktide vastuvõtmist.

Siiski on mitmeid valdkondi, mida Euroopa   Parlament peab õiguslikult reguleerima.

Euroopa Parlamendi liikmete juuresolekul   esitas komisjon aprilli lõpus ettepaneku

reguleerida kuulsad riskihajutamisfondid.   Kõrge riskiga spekulatiivsed fondid,

mille juhte peetakse vastutavaks   kriisi langemise eest.

Komisjon oleks pidanud koostama   tõhusad ettepanekud regulatsioonide kohta

Vaja on reguleerida riskihajutamisfondid,

REGULEERIDA RISKIHAJUTUSFONDID,   Poul Nyrup RASMUSSEN

kuna need on finantsturgude   ühed tähtsamad mõjutajad.

ning lasta riskihajutusfondidel ja era-   kapitali investeerimisfondidel pääseda.

Need õigusaktid moodustavad   osa töökoormusest,

mis seisab ees uuel, juunis 2009   valitud Euroopa Parlamendil.

Komisjon soovib   rangemaid regulatsioone.

Nõukogu nõustub isegi   rangemate regulatsioonidega.

Poul Nyrup Rasmussen, nüüdseks   endine EP liige, rääkis vajadusest

kontrollida riskihajutamisfonde   ja ka erakapitali investeerimisfondide.

Arvestades juhtunut, kas ei ole see   ebaoluline?

Tähelepanu kõrvalejuhtimist esineb,   kuid viimase ametiaja jooksul

koostasime riskihajutamis- ja erakapitali   investeerimisfonde puudutava raporti,

milles parlament nõudis kõiki   finantsasutusi puudutavat määrust.

Nõudsime ka, et kõik kapitalinõuded   peaksid põhinema riskil.

Ma pole kindel, kas ettepanek arvestab,   milliste riskidega tegelikult tegemist on.

Kuigi räägitakse riskihajutamisfondidest   ja erakapitali investeerimisfondidest,

hõlmab see igat liiki investeeringuid,   mida ei kata UCITS,

mis ei ole riskihajutus- ega erakapitali   investeerimisfondid, on löögi all.

Mind paneb muretsema, et iga osa   võib tulemusest midagi ära võtta.

Lõppude lõpuks on asi selles, millisesse

pensionifondi on Euroopa pensionär   võimeline investeerima,

See on väga tõsine probleem,   sest meie elanikkond vananeb.

Kui võtta Euroopas ära head   investeerimisvõimalused,

Meil on Euroopa Süsteemsete   Riskide Nõukogu,

mille juhiks saab tõenäoliselt   Jean-Claude Trichet.

Valitseb mure, et sellest saavad   kasu pigem 16 eurotsooni liiget

kui 11 välja jäänud riiki,   sealhulgas Suurbritannia.

Kui sealt antakse hoiatus headel   aegadel, jäetakse see tähelepanuta.

Kui antakse hoiatus halbadel   aegadel, võib see põhjustada paanikat.

See oleks hambutu ja kopeeriks   loodud finantsstabiilsuse