10. Carlos V Euroopa auhinna laureaat professor Corradi arutab Erasmuse programmi panust Euroopale ja vastab osalejate lootustele ja pettumustele.

Sofia Corradi,„Erasmuse ema“

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/11503923/n004-0043-etx.srt

sest alates 1960. aastate lõpust on  see pedagoogikateaduse professor

võidelnud ihu ja hingega, et veenda  Euroopa ülikoolide rektoreid

looma vahetusprogrammi  osana oma õppeprogrammidest.

Me tulime Roomasse kohtuma  Erasmuse sümboli Sofia Corradiga.

Sel aastal sai professor Corradi  Hispaanias maineka Carlos V auhinna

Te olite algataja, sest olite  esimene ja nagu lobist,

sest te tahtsite veenda neid,  kes sellesse ei uskunud.

Mul tekkis endal idee, kui mõistsin,  kui tähtis oli mulle

Fulbrighti stipendium ja  aasta õpinguid välismaal.

See avas mulle palju uksi ja  muutis mu elu.

Ma imestasin, miks selline kogemus  peab olema ainult valitute privileeg.

Mõtlesin, et see privileeg vähestele  peaks saama võimaluseks

Kogusime küsimusi teie jaoks  nii EP liikmetelt

kui ka Erasmuse kogukonna  tudengitelt ja lektoritelt.

Kas me ei võiks Erasmusest,  millest on saanud Erasmus+,

luua Erasmus², mis hõlmaks  selgemalt ja tõhusamalt

ning seega ühendaks koolituse ja töö.

Erasmusel on olnud suur edu  tudengite vahetusprogrammina.

Kas see saaks muuta ka  tööturu kättesaadavaks?

Muidugi. Teatud määral  see juba toimib,

aga me peame seda nüüd  edasi arendama.

Erasmuses osalejate arv kasvab  iga kolme aastaga ühe miljoni võrra.

ja 300 000 korda kolm on  peaaegu miljon.

Järelikult ei võta inimestel kaua  aega, et ära kasutada

uusi võimalusi, mis avanevad  Erasmus+ all.

Ma arvan, et see juhtub  üsna kiiresti.

Kas on plaane suurendada  Erasmuse programmi rahastamist,

kuna kahjuks on palju inimesi,  kes ei saa osaleda.

Lõpuks jääb Erasmus  rikaste stipendiumiks,

Erasmus pole mõeldud  olema õppestipendium,

õpingute ajal välismaal  semestri või aasta jooksul.

Erasmuse eesmärk,  ja see pole mingi saladus,

on katta ainult täiendavad kulud,  mis tudengitel välismaal on

lisaks sellele, mida nad tavaliselt  kulutaksid oma riigis.

Kuidas saaksime paremini ja  täpsemalt hinnata

tudengite teadmiste taset,  kui nad kandideerivad?

Minu vastus oma  kallile kaasprofessorile

on see, et iga oma ülikooli  palka väärt lektor

suudab pooletunnise vestluse  järel tudengiga otsustada,

kas nimetatud tudengil on  vajalikud eeldused

tulla toime kursusega, mille valis.  -Teine probleem.

Minu küsimus Erasmuse kohta:  kas selle stipendiumi organiseerijad

on kaalunud osalevate riikide  hindamissüsteemide ühtlustamist?

Praegune hindamissüsteem on  segane, vahel ebatäpne

võib olla Erasmuse programmi osa,  mis on suur au

ainsal tingimusel, et nad on  saanud Erasmuse harta.

Siin on kirjas, et iga ülikool,  kes tahab osaleda Erasmuses

ja seega omada au öelda,  et nad osalevad Erasmuses,

peab kõigepealt tunnustama  välismaal toimunud õpinguid.

kes usuvad, et nende amet ja  aine on nende ainuomand.

Erasmuse aluseks on põhiprintsiip,  mida alati korratakse.

See rajaneb vastastikusel  austusel ja usaldusel

kahe institutsiooni vahel,  kes organiseerivad vahetust.

Kui sa ei usalda institutsiooni,  ära korralda nendega vahetust.

Erasmus on Euroopa toode.  Euroopal ei lähe täna väga hästi.

Kuhu ka ei vaataks, tõelist  Euroopa visiooni ei ole.

On liidreid, kes ei tea,  kuidas langetada otsuseid.

Kas teie arust on Erasmus  avatuse kogukond,

mille saatus on kapselduda, just  nagu näeme oma liidrite juures,

kes ehitavad müüre selle  asemel, et neid avada.

Üldsegi mitte..  Meie Euroopas on mõned kriisid,

kes on üle võtmas positsioone  globaalses otsustusprotsessis.

Reaalsuses saavad Erasmuse  tudengid kogemuse.

Erasmuse tudengid õpivad  iseseisvalt raskusi ületama.

Kuid olen kindel,  et Erasmus toetab seda.