Stockholm sai 2010. aasta Euroopa roheliseks pealinnaks osaliselt oma innovaatilise plaani tõttu kasutada keskvaksalis reisijatest eralduvat kehasoojust kõrvalhoonete kütmiseks. Kuid Rootsi pealinnas on kasutusel ka teisi nutikaid viise kliimamuutusega võ

Reporter: Kehasoojuse kasutamine

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/14545506/m003-0029-et.srt

Stockholm on Euroopa   roheline pealinn aastal 2010.

See on esimene linn, mis on eeskujuks   oma säästva arengu poolest.

Stockholmi eesmärk tuleval aastal on,   et tänavatel oleks vaid puhtad autod.

ja Stockholmi rongijaama   köetakse inimeste kehasoojusega.

Stockholmi keskvaksal on   Põhja-Euroopa suurim ja rahvarohkeim.

Siit käib iga päev läbi   üle 250 000 inimese.

Igast rongile kiirustavast   reisijast õhkub kehasoojust.

See soojus läheb nüüd naabruses   olevas büroohoones taaskasutusse.

Kõik need inimesed siin, poed,   kõik toodab kõvasti energiat.

See energia tõstab   siinset õhutemperatuuri.

Siin on temperatuur   umbes 25 kraadi, lae all aga 33 kraadi.

Seda on liiga palju, seega jahutame   hoonet. Poodides on jahutussüsteemid.

Viime selle energia uude hoonesse,   see saab olema büroohoone.

See on uus mõte, kasutamaks sajandi-   vanust soojusvahetuse tehnoloogiat.

Kuum õhk soojendab vett,   mis läheb torude kaudu büroohoonesse,

kus seda soojendatakse   edasi juba tavapärasel viisil.

ja kasutada asju, mille   toimimises tulevikus saab kindel olla.

Oleme üritanud leida ka lahendusi,   mis toimiksid meie vanemate ehitistega.

Meil on rongijaamad,   mis on üle 150 aasta vanad.

Stockholmi rongijaam ehitati 19. sajandil,

see on aegunud tehnoloogia   vahetamiseks ideaalne.

Omanikud tahavad, et ümbruskonnast   saaks energiasäästlike ideede labor.

Ei ole vaja nii palju elektrit kasutada.

See ei ole aga ainus põhjus,   miks EL valis Stockholmi 

Alates 1990. aastast on linn vähendanud   oma süsinikuheidet 25% võrra.

See vähendamine on osa   märksa ambitsioonikamast plaanist -

saada aastaks 2050   fossiilkütustest täiesti sõltumatuks.

Stockholmist sai   Euroopa esimene roheline pealinn

ja me oleme sellest kõvasti kasu saanud.

Palju külalisi,   palju võimalusi firmadele Stockholmis,

et tõestada oma suutlikkust   kasutada rohelisi lahendusi.

Ka linna jaoks on see   suurepärane võimalus

vaadata üle see, mida oleme teinud,   et olla jätkusuutlik linn.

Vähendada fossiilkütuste   kasutamist nii palju kui võimalik.

2007. aastal kehtestati   linna maksusüsteem,

mille tulemusena on tänavatel   vähem autosid ja rohkem ühistransporti.

Pea kõigil on ühistranspordi peatus   oma kodust vähem kui 300 m kaugusel.

See eritab vähem või üldse mitte CO2-te.

Veel üks populaarne liikumisviis   Stockholmis on jalgrattad.

Paari aastaga on jalgratturite arv   tänavatel kahekordistunud.

Stockholmil on head võimalused   saada ja jääda 100% roheliseks.

Stockholm on eeskuju   rohelise arengu osas.

Keskkonnaga arvestatakse   kõigi linna projektide puhul.

Selle linnas, mida kutsutakse   Põhjamaade Veneetsiaks,

elab 95% elanikest   rohealadele lähemal kui 300 meetrit.