Kriisi käes vaevlevas Euroopas maalib üksnes Saksamaal tööhõivestatistika roosilise pildi töötuse vähenemisest. EPTV käis Berliinis asja telgitaguseid uurimas.

Reporter: Töötud Saksamaal

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/15823702/m003-0172-et_mf.srt

Kõikjal Euroopas kaotatakse töökohti.

Me käisime Berliinis, et Saksamaa  tööhõiveime kohta rohkem teada saada.

Tundub, et kogu Euroopa kannatab  kriisi käes, kuid kas see on nii?

Ei. ELi suurim majandusruum  on ka tugevaim ja terveim

ning ainus, kus hoolimata kriisist  vähendatakse töötust.

Tööminister suutis Riigipäeva ees  vaevalt oma uhkust varjata.

Meie majandus on tugev  ja meil on kindel tööturg.

Meil on alates taasühinemisest  kõrgeim täieliku tööhõive tase.

Oleme pikaajalise töötuse määra  vähendanud poole võrra.

Ministri entusiasm ei kõla kokku  inimestega Berliini tänavail.

Vaid mõni kilomeeter ministri kabinetist

kohtume selle 19-aastasega, kes ei leia  praktikakohta ega korraliku palgaga tööd.

Ta rääkis meiega tingimusel,  et jääb anonüümseks.

On vaid osalise tööajaga ja ajutist tööd.

Enamik töökohti, mida pakutakse,  on 40 tundi nädalas.

Kui saad 600 või 700 eurot  kuus, oled õnnega koos.

Riiklik tööhõivekeskus saatis meie  intervjueeritava eratööagentuuri.

Ta on ikka veel kaugel  elatise teenimisest,

ent ei kajastu enam ametlikus töötuse  statistikas, nagu see naine.

Keegi ei taha mind mu  vanuse tõttu tööle võtta.

Mulle öeldi, et see on võimalik,  aga keelduti ikkagi.

"Te ei saa tööd,  isegi noored ei saa."

Tööotsijana, kel on eluaastaid üle 58  ja kellel pole aasta otsa tööd olnud,

ei kajastu ta ka enam  ametliuks statistikas.

Umbes 10 aastat tagasi reformis Saksamaa  oma tööhõiveturgu Hartzi seadustega.

Töötuse tase on alates sellest langenud.

Küsisime sellelt ametiühingutegelaselt,  kas tõepoolest või vaid statistiliselt.

sai 100% töötutest täiel  määral töötushüvitist.

Ja praegu on see vaid 50%  esialgsest arvust.

Kuid need inimesed pole ära  läinud ega tee ka tööd.

Nad saavad sotsiaaltoetusi  Hartz IV skeemi alusel.

Hartzi reformid tõid juurde palju osalise  tööajaga, 400-eurose kuupalgaga töökohti.

Neid töötajaid ei hõlma pensioni-  ega sotsiaalkindlustusskeemid,

aga nad ei kajastu enam  riiklikus töötuse statistikas.

Minu meelest on see tegelikult  statistiline trikk

jätta mulje, et töötus pole siin probleem.

Tegelikkuses on Saksamaal  ikka tohutu tööpuudus.

kes teenivad vähe isegi  ametlikult töötades.

Erinevalt enamikest ELi riikidest  Saksamaal miinimumpalka ei ole.

See tuleb tegelikult teistele  ELi riikidele kahjuks.

majandusruumide, nagu Kreeka, Hispaania  ja Portugal, konkurentsivõime vähenemine,

Teiste majandusruumide  palgaeelised kadusid

madala palga strateegia tõttu, mida  Saksamaa järgib sajandivahetusest peale.

Pikas perspektiivis võib see strateegia  Saksamaa majandust kahjustada.

Kui Saksamaa oma majanduspoliitikat,  sh tööturupoliitikat, ei muuda,

hakkab viletsus Saksamaal  rohkem maad võtma.

Palgad hakkavad langema 30−50%lise  palgataseme rühma töötajatel

ja võib-olla ka suuremate  sissetulekute vahemikus.

Ja see tähendab väiksemat ostujõudu,  väiksemat majandusarengut.