ELi ajakirjanikud räägivad kuumadel teemadel alates Tšehhi presidendi keeldumisest Lissaboni lepingut allkirjastada kuni Tony Blairi võimaliku kandidatuurini Euroopa presidendi kohale. Meenutamata ei jää ka Berliini müüri langemise aastapäev.

Pressinurk: Jutuks on nii Euroopa minevik kui tulevik

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/15156927/D003-0001-ET.srt

Tere tulemast vaatama EuroparlTV   seekordset Pressiklubi saadet.

Minuga on siin kolm külalist, et   keskenduda selle kuu Euroopa uudistele.

Kõigepealt daamid:   tere Mireia Juste.

Te olete ajakirjanik Hispaania   pressiagentuuris Aquí Europa.

Tere, Geoff Meadele   Pressiassotsiatsioonist,

Kui te veel seda ei tea-   siis peate elama küll, kui erak,

aga 9. novembril tähistab Euroopa   Berliini müüri langemise

Kõik Euroopa meediaväljaanded   Roomast Sofiani ja Londonist Varssavini

on viimaseil nädalail avaldanud   reportaaže ja analüüse.

Meie hulgast on peale 1989. aastat   lahkunud paljud sündmuse tunnistajad.

Tahan mainida seda, mida on   Prantsusmaal teinud Libération ja ARTE.

Nad kutsusid Lyoni sellest aja ühe   kuulsaima Poola isiksuse:

kindral Jaruzelski, nagu võite näha tema   tuntud tumedatest päikseprillidest.

midagi debatis sõjakuritegude   seaduse 1981. aastal rakendamise kohta.

Ta ütles, et tegi seda Nõukogude   võimu sekkumise vältimiseks.

Pean lisama, et Jaruzelski poole   pöördutakse ikka veel Poola

õigussüsteemis kommunismi   režiimi kuritegude osas.

Küsimus mu külalistele- kas Jaruzelskil   on täna teile mingi tähendus?

Ma kuulsin temast, kui tegin oma   magistrikraadi Euroopa õpingutes.

Jah, ta oli sellel perioodil tähtis tegelane.

Geoff, kas Jaruzelski tuli ka   Ühendkuningriiki ja tegi avaldusi?

Ma ei usu, et ta on   Ühendkuningriigis tuntud.

Mida olete selle kuu viimase   kolme nädala jooksul leidnud?

Kas on olnud palju või vähe   juttu müüri langemisest?

Jah, meedias on olnud   palju asju, palju kommentaare,

aga arvan, et see on olnud   küllaltki pinnapealne.

Sellel ööl helistasin oma kontorisse   Inglismaal, et öelda, et sõidan

loomulikul Berliini ja nemad ütlesid:   "Ei, sa pead minema Pariisi."

Vastasin: "Olen Euroopa korrespondent   ja Berliin on sündmuste keskmes."

Sest seal toimub Euroopa   riigipeade erakorraline tippkohtumine.

Seega läksin   sellel ööl Pariisi, kuna seal

kohtusid riigipead.   -Jah, viivitamatult.

See oli Euroopa Liidus   Prantsusmaa eesistumisaeg.

sest pidin olema Pariisis ja mitte   Berliinis, aga nii need asjad olid.

Stefan, olete kirjutanud   müüri langemisest.

aga mäletan seda ööd väga hästi,   sest see oli mu 23. sünnipäev,

Ma arvan, et igaüks,   kes kasvas üles külma sõja ajal,

mil Jaruzelski oli peamine isiksus,   te mainisite tema tumedaid prille,

olen üllatunud, et ta täna   nii hea välja näeb. See on huvitav.

Teile teadmiseks,   Jaruzelski ütles debatis:

"Olen kehv poliitik,   olen kehv diplomaat,

Jätkan ajakirjandusülevaadet   järgmise küsimusega.

Mis ei muuda küll maailma, aga on   Euroopat hoidunud 8 aastat hõivatuna?

Lõputu, ehk saabub   lõpuks lepe. Lissaboni lepe.

Meedias on sellest   üritusest muidugi räägitud,

Nüüd on küsimus, mida teeb   Tšehhi president Václav Klaus.

Ta on oma jalgu viimasel   ajal järel vedanud.

Nägin Tšehhi ajakirjanduses   tsitaati, mis oli mulle ootamatu. 

"Kui Václav Klaus laseb asjadel venida,

siis sunnime ta lepet vastu võtma."   Tšehhi Vabariik on surve all.

Kas te arvate, et see   on õiglane või ebaõiglane?

Ma arvan, et see on Tšehhi valitsuse   ja parlamendiliikmete õigus tahta,

et nende president lõpetaks selle   mingil määral vastutustundetu suhtumise

Mis on minu arvates eriti vastutustundetu,   on see, et Klaus on oodanud nii kaua,

et teha konkreetne nõue seoses   Põhiõiguste hartaga.

Ta oli selle vastu algusest peale,   aga ootas kuni viimase hetkeni.

Olen kindel, et Klaus allkirjastab   nüüd selle enne novembri lõppu.

Stefan, kas olete samuti   kindel, et survest on kasu?

Jah, see tundub olevat töötanud.   Oleme vaadelnud Tšehhi põhiseadust.

Ma arvan, et igaks mõtleb,   kas tal on lubatud seda teha,

kui parlament ja valitsus   on selle juba ratifitseerinud.

Me arvasime, et president on   mõnes mõttes sümboolne tegelane,

et kui kõik tahavad, et ta nii teeks,   siis on tal kohustus allkirjastada

ja selgelt pole ta seda teinud.   See on huvitav.

Kihlveod on avatud ja Euroopa kihvedude   sõlmijad peaks olema õnnelikud

küsimuse üle, kes saab   Ülemkogu presidendiks -

see on üks uutest ametitest,   mis Lissaboni leppega luuakse.

Inimesed on viimastel nädalatel   rääkinud palju Tony Blairist

ja Financial Timesis kirjutab   Alex Barker David Milibandi,

Suurbritannia   välisministri vaadetest.

öeldes, et Blair on üks vähestest,   kes on selle töö jaoks kvalifitseeritud

William Hague Briti Konservatiividest   lekitas suhtumise pressi.

Ta ütles, et Blair saab Ülemkogu   presidendiks "üle tema laiba".