Saadik Maria Arena mõistab hukka jätkuva ebavõrdsuse liikmesriikide vanemapuhkuse osas, mis jätab sageli ukse lahti diskrimineerimisele.

Vanemapuhkus: võidavad mõlemad

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/11602977/n003-0406-etx.srt

ELis on töötajatel õigus  vanemapuhkusele,

kui sünnib laps või see  adopteeritakse.

Ometi näib, et vanemad pole  Euroopas kaugeltki võrdsed.

Põhjus on lihtne: puhkuse tingimused  sätestab riigi seadus.

Oma aruandega, mida maikuus  Strasbourgis hääletati,

nõuab sotsialist Maria Arena Euroopalt  võtta asi tõsiselt päevakorda.

Ometi paistab, et see ei toimi,  eriti kui vaatame isasid,

kus võrreldes emadega ainult  1% võtab vanemapuhkust.

Kahjuks pole direktiivi võrdselt  rakendatud kogu Euroopas

ja eelkõige ei kõnetanud see  täna diskrimineerimise teemat

nii naiste kui meeste osas  vanemapuhkuse võtmise suhtes.

Vanemapuhkuse tasustamine on  meestel peamine puhkuse võtmisel.

Miks? Sest naised on Euroopas endiselt  traditsioonilise sotsiaalse rolli lõksus

ja mehed traditsioonilises  majanduslikus rollis.

Eelis on see, et vanemapuhkust  peab tasustama nii,

meeste ja naiste vahel, lõpetades  naiste diskrimineerimise töö juures.

Kui oleks ausam jaotus, nagu  näeme Skandinaavia riikides,

oleks vähem diskrimineerimist,  suurem mitmekesisus firmades

ja need suure mitmekesisusega  firmad on majanduslikult edukamad.

Mõned liikmesriigid võitlevad  direktiivide rakendamiseks.

Kuid on ka riike, kes ei pea puhkuse  tasustamist investeeringuks,

et puhkuse, veel enam vanemapuhkuse  andmine suurendab tööjõudu,

suurendab kvalifitseeritud tööjõudu ja  seega loob rohkem eeliseid firmadele.

Aga mis tegelikult sunniks riike tegutsema  teie sõnul terve mõistuse kohaselt?

See pole vaid terve mõistus, teatud  punktis tasub vanemapalk end ära.

Seega peame viitama vanemapuhkuse  tasustamise kasulikkusele

näiteks toetuste ja  sotsiaalkindlustuse süsteemidele

ning vanemate sotsiaalsele kaitsele,  kes võtavad vanemapuhkust.

Seega tuleb öelda neile riikidele,  kes täna on kõige tõrksamad:

vaadake, kuidas see toimib mujal ja  on rakendatud praktikasse.

Direktiivi läbivaatamine  peaks viima selle lõpule.

Vanemapuhkus on üks asi.  Lähme emapuhkuse kui sellise juurde.

Kuidas see edeneb ja mis  probleem seal on?

Nagu teate, siis administratiivse  lihtsustamise käigus Euroopas

Nõukogu, kus liikmesriigid kohtuvad.  -Täpselt.

Nad ütlesid: „See pole prioriteet, me  peame praegu töötama pankadega,

et taaskäivitada majandus,  seega emapuhkus pole prioriteet.“

Seepärast ma ütlesin, et meil on  läbi aegade kõige mehelikum nõukogu.

Te siis ei nõustu selliste  prioriteetide seadmisega?

Ma usun täna, et peame minema  tagasi selle teema juurde,

kuna inimesed räägivad palju  kõigepealt töötusest.

Täna kaotavad paljud naised  töötuse kõrge taseme tõttu,

selle puuduse tõttu, mida peab  meie ühiskonnas vähendama.

On näha, et sooline ebavõrdsus  viib palgadiskrimineerimiseni

ja samuti pensionierinevusteni:  meeste ja naiste vahel on 36% lõhe.

Tööalast diskrimineerimist kaitstakse  oluliselt emaduse alusel.

Ma arvan, et liikmesriigid peavad  paika panema süsteemid,

mis kaitsevad naisi valikutes  era- ja tööelu üle.

Need süsteemid peavad muidugi  sisaldama puhkust, tasulist emapuhkust.

See on tähtis, sest kui ütlete,  et teil on aastane puhkus,

aga te ei saa koju jääda ja kasvatada  lapsi, on see väga raske.

Seega minu sõnum liikmesriikidele:  peab olema õigusakt,

vajadusel Euroopa oma,  kasutatav ja ELi pädevusega

ning riiklik, et tagada võrdne  osalemine naistele kui meestele.

Viimane küsimus, te mainite  raamlepinguid,

tööandja-töövõtja suhteid, kuidas  on lugu vabakutselistega?

Vabakutseliste osas peab iga riik  esiteks garanteerima sotsiaalkaitse,

kuna see on liikmesriigi kompetents,  ja siis saab selle harmoneerida ELis.

Praegu on meil pikk tee minna,  et garanteerida see vabakutselistele.