Lampedusa linnapea Giusi Nicolini rääkis EPTV-le oma masendusest seoses hiljutiste rändetragöödiatega ja avaldas survet ELi sisserändeseaduste viivitamatuks läbivaatamiseks.

Intervjuu: Euroopa on muutmas Lampedusat inimprügilaks

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/16418682/n003-0265-et.srt

Giusi Nicolini,  olete Lampedusa linnapea –

see on saar, kus on 6000 elanikku  ja mis on kuulus kogu maailmas –

kahjuks mitte seetõttu,  et tegu on ilusa saarega,

vaid nende kirstude tõttu,  millest just kõnelesite.

Mida olete tulnud  Euroopa Parlamendilt paluma?

Olen tulnud kõnelema  oma Lampedusa nimel

ja nende inimeste nimel,  kes otsivad Euroopast varjupaika

ning on sunnitud tegema seda ujudes,  sattudes laevaõnnetusse ja hukkudes.

Lampedusal on toimunud suur tragöödia,

ent see on ka võidulugu,  sest paljud inimelud on päästetud.

Paari kuu eest panite pliiatsi paberile  ja kirjutasite ELile avaliku kirja,

kus ütlesite: „Kui te meid hülgate  ja jätate kõik need surnud meile,

Kas Teie meelest on EL see,  mis on sisserände-

ja varjupaigaolukorra suhtes ükskõikne  või on seda ka Itaalia?

Need surnud inimesed jäävad kõikide  ELi liikmesriikide südametunnistusele,

sest EL on sulgenud oma piirid,  tegemata mingit vahet

majandusrändel  ja varjupaigataotlustel.

Ent Lampedusa toonitab ka  Itaalia vastutust,

sest Itaalial ei ole sisserände ega  varjupaigaküsimuste jaoks strateegiat

ja riik on reageerinud alati  erakorraliste meetmetega.

on ilmselt kõige silmatorkavam näide  sellest alandusest ja hülgamisest

esimene, mis veeretas selle  probleemi väikese saare kaela,

Kas inimesed, kes tulevad Lampedusale,  jäävad paigale, selmet edasi minna?

See saatus sai neile osaks eeskätt  aastatel 2009 kuni 2011

mis muutis Lampedusa identifitseerimis-  ja väljasaatmiskeskuseks.

Kõik, kes kaldale tulid,  peeti seal kinni ja saadeti

ja olete kõik näinud  hiljuti tingimusi,

milles saabuvaid Süüria perekondi  ning lapsi hoitakse,

inetut olukorda,  kus varjupaiga andmisest keeldutakse?

Need inimesed lähevad paadi peale,  sest neil puudub valik.

Neil pole elus  ühtki teist võimalust.

Nad teavad väga hästi, et võivad surra.

See viitab asjale, millest Lampedusa  sai aru juba ammu –

Nad on pagulased juba enne seda,  kui nad nende paatide peale lähevad.

Varjupaigataotlustega  tuleks siis tegeleda varem?

Jah, seda peaksid tegema  transiidiriikides nende riikide

saatkonnad – nagu meie oma –,  mis tunnistavad inimelu väärtust.

Paatidele lähevad vastu kalurid  ja turistid. Kas see pole paradoks?

EL sai oma Frontexi agentuuri.  Kas see ei saaks sekkuda

või kas meie eeskirjad ei luba  neil paatidele vastu minna?

Frontex ei ole vastus.  Pole olnud ega saa selleks iial.

Mittetagasisaatmise põhimõte ei ole  selle eeskirjades selgelt sätestatud.

Frontexi põhieesmärk  ei ole päästa inimesi, vaid kanda

hoolt selle eest,  et piirid on suletud.

Mida lausute Saksamaa, Hollandi  ja Taani valitsusjuhtidele?

Nad ütlevad: „Võtame oma riigis vastu  enamiku varjupaigataotlejatest.

Tahan öelda kaht asja. Esiteks tuleb  Lampedusa kaudu väga vähe inimesi.

Seda on palju Lampedusa jaoks,  mis on väga väike,

ent 25 000 inimest 2013. aastal  on ELi jaoks piisk ookeanis.

Sundige Itaaliat tõstma märksa  kõrgemale oma vastuvõtutingimuste tase,

Tehke midagi.  Ärge laske neil niimoodi uppuda.