EP saadikud Sarah Ludford, Antonio Masip Hidalgo ja Simon Busuttil arutavad Euroopa immigratsioonipolitiika plusse ja miinuseid.  Mida nad soovitavad olukorra parandamiseks?

Kuidas me seda teeme: Kuidas muuta illegaalsete immigrantide politiika ratsionaalsemaks? (laiendatud versioon)

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/14960375/Y009-00017-L-ET.srt

Tere tulemast vaatama saadet   "Kuidas me seda teeme".

Meie tänaseks teemaks on   illegaalsed immigrandid.

Neid on Euroopas kuskil 4 kuni 8   miljonit ja tulemas on järjest uusi.

Teel ähvardab neid surmaoht ja   ekspluateerimine.

Aga nad asuvad teele lootuses   või siis ka meeleheitest.

Minuga koos on Euroopa poliitilist   lähenemist ja selle eesmärke arutamas

ning kahe olulise riigi tegelikku olukorda   vaatlemas

Simon Busuttil, fraktsiooni   EPP-ED liige Maltalt;

Antonio Masip Hidalgo, sotsiaal-   demokraatide fraktsiooni liige Hispaaniast;

ja paruness Sarah Ludford,   liberaaldemokraat Suurbritanniast.

Enne nendega vestlemist vaadakem,   mis toimub eesliinil.

Riik, mis on saabujatele sageli   esimeseks peatuskohaks, on Itaalia.

Itaalia alustas hiljuti ägedat võitlust   ebaseadusliku sisserände vastu.

Berlusconi valitsus toetas ühte   Euroopa karmimat sellealast seadust.

Suvel, kui ilmad on ilusamad,   kasvab saabuvate paatide arv, aga

Enne valimisi…   Valitsuses oli isikuid, kes

püüdsid mängida inimeste   ksenofoobsetel tunnetel.

Nende tegevuse lähtekohaks oli   reaalne probleem, mis tuleb lahendada.

Korduvalt saadeti paate tagasi Liibüasse,   nende lähtesadamasse,

andmata reisijatele võimalust   paluda poliitilist varjupaika.

Itaalia ja teised sarnased riigid on alati   olnud sissepääsukohtadeks.

Lahendused tuleb leida   Vahemere teisel kaldal.

Pagulaste ülemvolinik rõhutab, et   piirivalve ei tohi toimuda

nende inimeste arvel, kes võivad   vajada rahvusvahelist kaitset.

Sadu kilomeetreid nõupidamissaalidest   ja pealinnadest eemal, Sitsiiliast

lõunas asub Lampedusa saar, mida   nimetatakse ka "väravaks Euroopasse".

Hetkel on immigrante täis paatide   saabumine harvenenud.

Aasta algusest on sealt läbi käinud   ainult 3800 isikut.

Nad tulevad Aafrikast ja maksavad vahel   tõotatud maale pääsu eest oma eluga.

Kui üle Vahemere sõitvas paadis   on sada inimest, siis ligikaudu

10, 15 või 20 neist omavad õigust   rahvusvahelisele kaitsele või vähemalt

On selge, et EL ja ÜRO   pagulaste ülemvolinik mõistavad

Ent nende lahendamiseks ei piisa   ainult piirivalvest ja surveabinõudest,

vaid vaja on minna probleemi   juurteni.

Eelmisel aastal saabus suurem   osa meritsi Itaaliasse tulijaid

Lampedusa saare kaudu.   31 000 inimest.

Seal on nende vastuvõtmiseks keskus,   mis hetkel on üsna tühi.

Veel mõne kuu eest   oli see ülerahvastatud.

See oli esimene peatuspunkt mõneks   päevaks enne mandrile saatmist,

kus ametivõimud otsustavad   saabujate saatuse üle.

Sellest sai tuvastus- ja   väljasaatmiskeskus.

Mures ja oma elutingimuste   pärast ärritunud immigrandid

tõstsid mässu ning   osa keskusest põles maha.

Keskuses valitsevad tingimused on armetud.

See õigustab osaliselt   paatide tagasitõrjumist.

2008. aastal palus peaaegu 75%   meritsi Itaaliasse saabunud illegaalsetest

immigrantidest poliitilist varjupaika,   üle pooltele anti rahvusvaheline kaitse.

Selles Vahemere osas pole alati selge,   kes peab nad vastu võtma.

Möödunud aprillis päästis üks laev   immigrandid Malta ja Lampedusa vahel.

Kumbki riik ei tahtnud neid vastu võtta,   lõpuks Itaalia siiski võttis.

Maltas ja Itaalias on   erinevad tõlgendused selle kohta,

immigrante vedavate paatide   päästmise suhtes.

Liibüa otsustas hiljuti tugevdada võitlust   illegaalse immigratsiooni vastu.

See hõlmab abinõusid välispiiride   paremaks valvamiseks ning

illegaalsete immigrantide voogude   tõhusamaks kontrollimiseks.

Kohustused tuleb liikmesriikide   vahel paremini jagada.

EL kutsus hiljuti 27 liikmesriiki   üles andma rohkem toetust

asüülitaotlejatele ja põgenikele, keda   sõjad ja vaesus Euroopa suunas tõukavad.

Simon Busuttil, Malta ja Itaalia on   vägagi sündmuste keskmes, mis puudutab

Miks Euroopa immigratsioonipoliitika   ei tööta?

See on hind, mida tuleb maksta ühise   immigratsioonipoliitika puudumise eest.

Kõik näivad lükkavat süüd   kellegi teise kaela.

Me peaksime selle inimtragöödia   alatiseks lõpetama.

Peaksime kehtestama ühtse poliitika,   mis toimib kõigi jaoks.

Antonio, Hispaania on samuti sageli   sisserändajate esimene sihtkoht.

Jah, tingimata. Nõustun kolleeg   Simon Busuttiliga.

Oleme lõppeval perioodil edasi   liikunud tänu FRONTEXile ja

teistele parlamendi ja komisjoni poolt   vastu võetud meetmetele.

Aga põhja-eurooplastele tuleb   probleemi tõsiselt teadvustada.

See vajab rahastamist. Suvi on käes,   korduvad eelmiste aastate probleemid,

FRONTEX ja teised küll leevendavad neid.   Aga Euroopa peab probleemi teadvustama.

Aafrikast Maltale, Lampedusale või   Kanaari saartele saabuvad inimesed

ei taha sinna jääda.   Nad tahavad minna Viini või Berliini.

Sarah Ludford, asi näib olevat käest ära.

Aga meil peaks ju olema selline asi   nagu sisserändepakt, mida

Prantsusmaa eesistumise ajal   palju kiideti.

Valesti on see, et 27-l valitsusel   puudub poliitiline tahe

luua tegelikku ühist sisserände- ja   varjupaigapoliitikat.