EuroparlTV animeeritud juhend heidab valgust sellele, mis juhtub ELi õigusaktidega, kui nad Brüsselis vastu on võetud.

Kuidas see käib?: Vajuta START, et õigust luua

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/15842471/v003-0027-et_mf.srt

Tahaksin teada, mis juhtub ELi  õigusaktidega, kui nad on vastu võetud.

Et EP ja nõukogu poolt vastu  võetud ELi õigusaktid oleksid tõhusad,

peavad kõik liikmesriigid neid  nõuetekohaselt rakendama.

Kuigi ELi riigid on kohustatud  õigusaktid vastu võtma,

võivad nad seda teha vastavalt  oma parlamentaarsetele tavadele.

Üldiselt on riikidel 18 kuud  aega end kooskõlla viia.

Vahel kauem. Mõne ELi õigusaktiga  lubatakse erandeid

ja palju pikemaid ajavahemikke −  3, 4 või koguni 5 aastat.

Lisaks sellele ei mängi kõik  riigid mängu kaasa.

Siis sekkub Euroopa Komisjon,  sageli EP liikmete toel.

Ta hoiab Euroopa õigusaktide  "valvurina" asjadel silma peal.

Kui komisjon saab teada  viivitusest või veast

võib ta rikkujate vastu  menetlust alustada.

Ja see kehtib eranditult  kõigi riikide suhtes.

Keskmiselt seisab iga ELi riik silmitsi  37 rikkumismenetlusega.

Seda on palju, aga 88% juhtumeist  piisab komisjoni punasest kaardist

Kuid isegi nii ei ole 2000  Euroopa direktiivist

Liikmesriikide jaoks, kes ikka  mängu kaasa ei mängi, on lahendus.

Komisjoni taotlusel võtavad  asja üle Euroopa Kohtu kohtunikud.

Korduvate rikkumiste või  ELi seaduste eiramise puhul

Riikidele võidakse määrata  igapäevaseid trahve

Kuigi karistused on harvad, on need  määramise korral ranged.

Aastail 2000−2001 pidi Kreeka  maksma 5,4 miljonit eurot

mürgiste jäätmete direktiivi  eiramise pärast.

Ent seni on rängimalt  karistatud Prantsusmaad.

2005. aastal pidi Prantsusmaa  maksma trahvideks 57,7 miljonit eurot

ja 20 miljonit eurot kalapüüki käsitleva  õigusakti mittejärgimise eest.

paistsid 2010. aastal silma  vaid kolm riiki.

olid kolm parimat riiki  Euroopa Liidus.

Kuid mäng ei lõpe kunagi. Igal aastal  on uusi seadusi, mis tuleb üle võtta.