Suurem kasinus pole lahendus, on meie külalised nõus, ent mis on lahendus? Elav arutelu valikute üle, millega Kreeka ja euroala võitluses kriisi alistamiseks silmitsi seisavad.

Foorum: Kasv vs kriis

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/15872414/d001-0021-etx_mf.srt

ja probleeme Kreekas ning ka teistes  probleemse majandusega riikides,

Ka kasinusmeetmeid, mida on  suurel määral nõudnud Saksamaa

ja mille on määranud  Euroopa Komisjon, ECB ja IMF.

1930ndail, pärast Wall Streeti krahhi  tulid valitsused langusest välja,

järgides majandusteadlase John Maynard  Keynes'i ettekirjutusi.

Praegu oleme keynesianismist loobunud  sellise monetaristliku lahenduse kasuks,

Lubage mul tutvustada oma külalisi.  ETUCi peasekretär

Tema kõrval Briti konservatiivist EP liige  Ashley Fox, kel on juristikutse.

Tema vastas belglasest roheliste  fraktsiooni liige Philippe Lamberts −

otsekohene finantsturgude ja  spekulantide kritiseerija.

Minust paremal on sakslasest EP liige  teoloogikutsega Jürgen Klute, 

kes istub koos Euroopa Ühendatud  Vasakpoolsete fraktsiooniga.

Kreeka on sunnitud kaotama  veel 15 000 avaliku sektori töökohta

ja vähendama miinimumpalka ning  kulutusi tervishoiule ja pensionitele.

Selle sammuga säästetakse mõnel määral,  kuid kaob ka miljardeid maksude näol,

Bernadette Ségol, kas ühe riigi  majandust saab elavdada

Ei saa. Me oleme näinud,  mis seni Kreekaga on juhtunud,

ja teame, et olukord läheb veelgi hullemaks.

Teame, et see majandus sellist tüüpi  "dieediga" ei elavne.

See pole enam dieet,  see on palju hullem.

Seega Kreeka olukord on praegu  elanikkonna jaoks viimsel piiril.

Pole majanduskasvu, elanikel  pole võimalik kriisist väljuda

Kui me niimoodi jätkame,  viime need inimesed meeleheitele

ja me ei anna neile lahendust, mida nad  vajavad ja mida vajame ka meie.

Nad teavad, et Kreekas tuleb midagi  ette võtta, et asju korda saada.

Olen väga üllatunud,  et poliitikud seda ei näe.

Kreeka jätab 20. märtsil  kohustused täitmata,

Teine, 130-miljardi suurune  väljaostusumma

ootab Kreekale pealesunnitavate  meetmete taga.

Mis juhtuks, kui Kreeka 20. märtsi  tähtajast kinni ei peaks?

Ei usu, et sel on suurt vahet, kas ta  jätab kohustused täitmata 20. märtsil

Me kõik teame,  et Kreeka on pankrotis.

Nende valuuta tase mõjub nende  konkurentsivõimele hälbivalt.

Viimased Eurostati arvandmed  võla kohta 

Riik on pankrotis ja palju parem  oleks seda tunnistada,

kanda maha 100% võlga,  et nad oma valuuta välja saaksid lasta.

See muudaks turismi, mis on nende ainus  suur eksporditulude allikas,

palju konkurentsivõimelisemaks.  Siis võib see majandus jälle kasvada.

Aasta või kaks on raske, kuid siis  võib Kreeka Argentina kombel taastuda.

Meie oleme rahatsoonis  ja sellist võrdlust ei saa teha.

See pole võimalik.  Tegemist pole sama olukorraga.

Argentina oli rahatsoonis dollariga.  Nad eraldusid.

Nad ei maksnud dollarites.  Neil oli ikka peeso.

Nad said maksta. Neil oli oma keskpank  ja kreeklastel seda pole.

Ka meie sõltume Kreekast.  Me ei saa...

Tahaksin anda sõna  Philippe Lamberts'ile.

Tegelikult on Kreeka kogu euroala  majanduse tilluke osa.

See loob pretsedendi ja turud hindavad  eurot selle järgi, mis juhtub Kreekas.

Jah. Nagu ütles Bernadette, tähendab  Kreeka päästmine meie endi aitamist.

Teame, et riik, kes eurost enim  kasu saab, on Saksamaa.

Saksamaa huvides on eurot  terviklikuna hoida.

Ma ei tahaks mõelda,  mis saaks tugevast eurost

kui me hakkaksime kõrvaldama  riike, nagu Kreeka,

Ega Kreeka üksi pole pankrotis. Ka Portugal  ja Iirimaa on sellele väga lähedal.

Kui nende võlgade võrrandeid,  siis need pole jätkusuutlikud.

Kuid te ütlete, et on Saksamaa huvides,  et Kreeka euroalas püsiks.

Arvan, et see on pikaajaliselt  ka kreeklaste huvides.

Suurem osa Kreekast ütleb:  "Me tahame euroalasse jääda."

Mulle teeb muret see,  et praegu, nagu ütles Bernadette,

kui ajada inimesed, 50% neist sinnamaani,  et nad kaaluvad enesetappu kui võimalust,

võib mõõta selle riigi  meeleheite taset.

Kreeka peab muidugi tegema  läbi põhjaliku muutuse

ja see on nii paljude  Euroopa riikide puhul.

Põhimõtteliselt on meid kannustanud  illusioon, et odav raha on kerge tulema,

et kui majanduse keskmeks  on finantsteenused,

nagu Ühendkuningriigis,  siis see päästab.

Me ei tea enam,  kuidas väärtust luua,

kuidas meie inimestele tõeliselt  väärtust ja heaolu luua,

ja see tuleb vaevaga välja teenida.  Kuid me vajame selleks aega.

Ühelt poolt ütleme:  "Liikmesriigid peavad läbi tegema

ja kui see tähendab vaeva, siis las olla."

Kui pöördume selle kriisi  siiami kaksikute,

nimelt pangandussektori,  finantstööstuse poole, ütlevad nad:

"Vajame muudatusteks aega.  Nii lihtsalt me kapitali kokku ei saa."

"Te ei saa meid sundida,  sest see teeb majandusele kahju."

Ja poliitikud ütlevad:  "Olgu, peame andma aega pankadele,