Kas volituste üleandmine Brüsselile on parim viis, kuidas kontrollida liikmesriikide eelarveid? Kas eelarveprobleemidega liikmesriike tuleks trahvida või peatada suure eelarvepuudujäägi korral nende hääleõigus? EP liikmed arutavad.

Fookuses: Kuidas vältida Kreeka kriisi kordumist?

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/15292238/m001-0040-et.srt

Kreeka kriisile sarnaneva kriisi kordumise  vältimiseks leppisid liikmesriigid kokku

riikide majanduspoliitika  paremas koordineerimises.

Oleme Pariisis, et küsida  parlamendiliikmete arvamust

seoses sellega, et finantsalaste  õigusaktide üle arutatakse

enne nende riiklikul tasandil  vastuvõtmist Brüsselis.

Hiljem arutame seda  saatekülalistega Strasbourgis.

Oleme Pariisist paari kilomeetri  kaugusel Domontis.

Jérôme Chartier on olnud 15 aastat  selle 15 000 elanikuga linna linnapea.

Samuti on ta EP liige.  Kahe nõukogu istungi vahel

hoiab ta silma peal rahvusassamblees  toimuval eelarvearutelul.

Selle aasta eelarvearutelu  on erakordselt keeruline,

sest oleme sunnitud tegema valikuid,  et vähendada riigi kulutusi.

Kuid Prantsusmaa eelarvekalender  võib varsti muutuda.

Kevadel alustavad  menetlustega rahandusministrid.

Nad tulevad Brüsselisse, et esitada  iga-aastane eelarveprojekt,

misjärel algab arutelu  riiklikes parlamentides.

Tõeline revolutsioon pärast Kreeka kriisi.

Eesmärk on vältida eelarve ületamist ja  korrigeerida kurssi enne, kui on hilja.

Seda uut töötamisviisi kutsutakse  Euroopa poolaastaks.

Kohtusime Pariisis rahvusassamblee  juures Jérôme Chartier’ga.

Kas Euroopa poolaasta ohustab riiklike  parlamentide suveräänsust?

On mõttekas teha  Kreekas toimunu kordumise

et peamiste eelarveridade lõikes  valitseks ühtlus

Kuid on selge, et ministri ja tema  ja parlamendi vaheline eelarvearutelu

toimub alles pärast Euroopa  partnerite nõusoleku saavutamist.

Saksamaal on sõnaõigus Prantsusmaa  asjades ja vastupidi.

Kuid kõik ei kiida heaks sellist  võimu kandumist Brüsselisse.

Prantslane Henri Emmanuelli on olnud 30  aastat sotsiaaldemokraatide fraktsioonis.

Ma ei taha Saksamaad kritiseerida,  kuid see protsess on ebademokratlik.

Parlamendihääletused toimuvad  kõikjal maksude baasil.

Selgitada, et praegu algab esimene etapp,

misjärel parlament esitab oma arvamuse,

näitab demokraatliku mudeli  täielikku eiramist.

Liidupäeva liikmed Berliinis  ei jaga seda arvamust.

kuid otsustas siiski ülejäänud euroalaga  Kreekat aidata ja päästa euro.

Vastutasuks palus Berliin suuremaid  eelarvepiiranguid ja -kontrolle.

Kristlikust demokraadist EP liige Michael  Fuchs kuulus Saksa ärimaailma.

Peame siiani paluma kõikidelt riikidelt  ranget eelarvedistsipliini.

Saksamaa on õigel teel.  Selle aasta defitsiit jääb 4% kanti,

me peame tegema oma kodutööd.  Kuid sama peavad tegema teised riigid.

Halvimal juhul kohaldatakse defitsiidi  püsimisel uusi sanktsioone.

Veenda tuleb siiski ka avalikkust,  arvestades, et see on

viimastel kuudel Euroopas  võetud kokkuhoiumeetmeid kritiseerinud.

Pärast Kreeka kriisi tuli kiiresti reageerida,  et vältida terve euroala ohtu seadmist.

Kuid solidaarsusel on oma hind – riiklike  eelarvete järelevalve tugevdamine

Kuid millise järelevalve  ja milliste kontrollidega tegu on?

ja Miguel Portasega ühendatud  vasakpoolsete fraktsioonist.

Esiteks, mida te arvate  Euroopa poolaastast?

Kas riiklikud parlamendid võivad  oma suveräänsuse kaotada?

Kas see ongi suurema majanduse  kooskõlastamise hind?

Othmar Karas, mida teie  Euroopa poolaastast arvate?

Olen vägagi selle poolt,  kuigi mulle ei meeldi selle nimi.

Keegi ei tea, mida see tähendab.  Termin meenutab mulle kooliaega.

See tähendab ühtsemat eelarvepoliitikat

ja ühendusekesksemat  Euroopa majanduspoliitikat.

ühised vahendid,  mis on rahaliidu jaoks väga olulised.

Vähim, mida me teha saame, on rääkida  üksteisega ja kontrollida, kas eelarved,

mille üle otsustatakse praegu  ja tulevikus riiklikul tasandil,

Arvan, et selle konkreetse otsusega,  mis puudutab Euroopa poolaastat

Varem pidid liikmesriigid  leidma kompromissi –

3% puudujäägi jaoks,  60% võla jaoks jne.

Kuid nad võisid riiklike parlamentide  tasandil vabalt otsustada

selle üle, kuidas nad selle  3% saavutavad...

On tõsi, et kogusumma osas  võib iga riik otsustada ise,

kas ta kulutab rohkem  kaitsele või haridusele,

kuid kui tugevad riigid...  – See ei ole nii.

Kuid otsuse kujundamise protsessi  mõjutab ühise ELi aspekt rohkem.

Minu arust on see positiivne.  Oleme kõik osa Euroopa Liidust.

Seepärast oleme kõik vastutavad  selle eest, mis ELis toimub.

Liikmesriikides jätkatakse demokraatlike  otsuste vastu võtmist,

kuid poliitiline arutelu hakkab  keskenduma varasemast rohkem ELile.

Meie euroala ja Euroopa Liidu  liikmelisuse valguses

Liikmesriikide demokraatlikku  suveräänsust ei mõjutata.

Et inimesed kodudes aru saaksid,  peaksite selgitama,

ja ma küsin teilt seetõttu  järgmise küsimuse.

Arvestades, kuidas see  töötama hakkab –

aprillis esitatakse  järgmise aasta väljavaade,

ja seejärel, kui EL nõustub, on kõik  korras, vastasel juhul tehakse muudatusi.

Kas selles ei ole ohtu, et euroala  tugevamad riigid, nagu Saksamaa,