Türgi diplomaatilised manöövrid suhetes Armeeniaga näitavad Türgi valmisolekut täita ELi soove. Küprose teema on aga endiselt läbirääkimistel õhus. Saadik Ria Oomen-Ruijten ning TUSIADi esindaja Bahadir Kaleagasi arutavad Türgi võimalusi.

Fookuses: Armeenia ja Küpros – võti Türgi liitumisele ELiga

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/14792937/M001-0006-ET.srt

Neli aastat tagasi alanud läbirääkimised   on praeguseks paigalseisus.

Prantsusmaa ja Austria on mõned   läbirääkimiste peatükid blokeerinud,

vaen Küprosega takistab edasiminekut   teiste peatükkide osas, seda kuni

lahenduse leidmiseni selle Türgi poolt   1974. aastal okupeeritud saare kohta.

Kes tahavad läbirääkimiste edenemist,   kes nende seiskumist? Uurime välja.

Türgi teemal on minuga arutlemas   Ria Oomen-Ruijten.

Tere. Te olete Türgi teema raportöör.

Teie olete TUSIADi   rahvusvaheline koordinaator.

Pr Oomen-Ruijten,   te koostate Türgi kohta aastaaruande,

mille üle paari nädala pärast hääletatakse.

Kas panete kirja midagi   eelmisest aastast erinevat?

Raport saab olema teistsugune,   sest Türgi ei ole paigal seisnud.

Mõned uued rõhuasetused,   näiteks õigusreform.

Kui Türgi tahab vastata   Kopenhaageni kriteeriumitele,

vajalik on ka sõltumatu   ning õiglane õigussüsteem.

Minu jaoks on see üks teemadest,   kuid on ka palju ainest seoses

isiklike ja kollektiivsete inimõigustega,

selles osas tuleb samuti   veel palju ära teha.

Olen küllaltki rahul väljapakutud   ideega piiri avamise kohta,

kuid sealne parlament peab   selle nüüd teoks tegema.

Asi, mille pärast ma väga mures olen -   absoluutne blokeering

võimuloleva partei ning   opositsioonipartei vahel.

sest ta tahab muutuda kaasaegseks   ja edukaks ühiskonnaks

seda aga ei toimu,   sest seal on blokeering.

Hr Kaleagasi, ametlikult   liitumiskõnelused jätkuvad,

tegelikkuses blokeeris Prantsusmaa   aga viis peatükki, Austria kolm

seda Ankara protokolli   mittetunnustamise tõttu.

Türgi sadamate avamisest   Küprose laevadele.

Kas võime öelda,   et läbirääkimised on külmutatud?

Nagu kõikide Euroopa toimikute   puhul, mistahes teemal,

sise- ja välisasjade puhul,   on ka Türgi teemal palju nn halle alasid.

Ükski neist peatükkide blokeerimistest   ei ole tegelikult absoluutne,

iga mainitud teema osas   on kõvasti paindlikkust.

Tõenäoliselt on üle 65%, 70% Türgi   seadusandlusest harmoniseeritud.

ning on mõningaid puudulikke valdkondi.

Meie, ettevõtjatena, jälgime neid teraselt.

Me ei aktsepteeri valitsuse süüdistusi   opositsiooni või kellegi teise aadressil.

Valitsusel on enamus ja   nemad peavad need reformid läbi viima.

Viimastel kuudel on valitsus   ja parlament näidanud üles

Oleme sellega väga rahul ning anname   valitsusele hinnangu tulemuste järgi.

Ka EL ise peab käituma   globaalse tegijana, selgelt,

ilma lubadusi ja kohustusi   pidevalt küsimärgi alla panemata.

vaid osad liikmesriigid,   kus mõned poliitikud

ei käitu alati Euroopa riigimeestele   või -naistele kohaselt,

vaid pigem kui kohaliku tasandi   poliitikud Euroopa Liidus.

Panen ette vaadata   meie reportaaži Türgist.

Käisime Türgis vaatamas, kuidas   armeenlased seal praegu elavad

Hayko Bagdat on 33aastane   Türgi kodanik, päritolult armeenlane.

Tema perekond on pärit Istanbulist   ja ta peab väikest trükikoda.

Tema sõnul ei tea tänu 100 aastat   kestnud natsionalistlikele poliitikatele

suurem osa inimesi, et kuni 1915. aastani   elas siin umbes 2 miljonit armeenlast.

Kui teil tekib küsimus, miks neid   Anatolia põlisasukaid siin enam ei ole,

siis vastuse andmine on problemaatiline.

Peaksite siis vastama, miks on   siia jäänud nii vähe armeenlasi.

Kaasaegse Türgi ajalugu   on täis kavatsusi ja tegusid,

mille eesmärk on   vähemustest lahti saamine.

Siiani on armeenia   kogukond tagaplaanile hoidnud,

nad ei ole eriti häälekalt nõudnud   oma kodaniku- ja kultuurilisi õigusi.

osad meist astuvad välja   meie õiguste eest.

Tegime seda lähiminevikus   ja Hrant Dink tapeti.

oli rahvuslik iidol, kes tulistati   surnuks noore ultranatsionalisti poolt

Istanbulis tema   ajalehetoimetuse ees aastal 2007.

Dinki tapja ei varjanud   oma viha armeenlaste vastu.

Dink avaldas koos oma kaaslastega   revolutsioonilisi artikleid inimõigustest

ja vähemuste õigustest kohalike   armeenlaste ajalehes AGOS.

See ajaleht pani avalikult küsimuse   alla ka Türgi ametliku ajaloo seoses

armeenlaste massimõrvadega   1915. aastal - 

armeenlased käsitlevad seda   genotsiidina, Türgi aga deporteerimisena.

Lisaks oli Dink ka tugev toetaja   tihedamata sidemete taasloomisele

Türgi ja Armeenia vahel, diplomaatilised   suhted katkestati aastal 1993.