Detsembris 2009 olid kogu maailma lootused seotud Kopenhaageni kliimakonverentsiga. Siiski valmistasid tulemused teatava pettumuse. EuroparlTV uurib, mis läks valesti ja kuidas edasi minna.

Tagasivaade: Lootused ja pettumused Kopenhaagenis

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/13767640/V004-0003-ET.srt

Üleujutused, tsunamid, põud, sulav jää,

peame vähem saastama   ja vähendama kasvuhoonegaase,

Esimest korda ajaloos kohtusid 193 riiki   Kopenhaagenis detsembris 2009.

Eesmärk oli täiendada   Kyoto protokolli ja päästa planeet,

kuid maailma kliimakohtumine   Kopenhaagenis ebaõnnestus.

7. detsember 2009 –   Taani pealinnas tõuseb pinge.

Kohtumine avatakse -   15 000 valitsuste esindajat,

5000 ajakirjanikku, sajad VVO-d   ja Euroopa suur delegatsioon.

Kokku oodatakse   kümneid tuhandeid inimesi.

Riigijuhid saabuvad viimastena.   Kõigi pilgud on Kopenhaagenil.

Vajame õiguslikult siduvat kokkulepet ..

ÕIGUSLIKULT SIDUV KOKKULEPE   CARL SCHLYTER

Tähendab, et peame   jätkama Kyoto põhimõtet

ja laskma uutel riikidel   ühineda selle kokkuleppega,

Algne optimism aga   asendus karmi tegelikkusega:

kuidas saavutada kokkulepet   nii paljude riikide vahel.

Arenenud riikidel ja aregumaadel   on väga erinevad huvid

kliimamuutuste vastu võitlemisel.   Pinge tõuseb.

G-77 esindab enamikku   arengumaid ja ka Hiinat.

Tööstusriigid tahavad, et ka   nemad vähendaksid CO2 heidet.

Seda, et Kopenhaagen jääks meelde   linnana, mis maailma hätta jättis?

Nad tahavad, et rikkad riigid vähendaksid   nende CO2 heidet ka pärast 2012,

nagu sätestab Kyoto protokoll,   kuid EL ja arenenud maad

pooldavad uut lepet,   mis asendaks protokolli.

16. detsember,   ligi 10 päeva pärast kohtumise algust

arreteeriti konverentsikeskuse   lähistel 230 meeleavaldajat.

17. detsember 2009,   riigijuhid astuvad areenile.

Arengumaad ja tööstusriigid   jäid endale kindlaks.

USA ja Hiina, suurimad saastajad,   keelduvad kõigist kompromissidest.

Seda on võimatu selgitada   meie maksumaksjatele.

Kui peame tõesti palju maksma,   peaksime suutma näidata,

et näiteks Hiina kehtestab   suure vähendamise.

POLE KOKKULEPET, POLE KA RAHA   KARL-HEINZ FLORENZ

Riigi- ja valitsusjuhid   peavad 17 tundi läbirääkimisi.

Esimest korda on India, USA   ja Hiina end allkirja andes sidunud,

Kirjas on, et temperatuur maailmas   ei tõuse enam kui 2 kraadi,

kuid CO2 heite   vähendamiseks sihte ei seata.

Seevastu arenenud riigid   nõustuvad jälgima oma tegevust,

kuid toimus tüüpiline tippkohtumine   minimaalsete kohustuste võtmisega.

20% kasvuhoonegaaside   vähendamist aastani 2020.

Väljaspool ELi sõltub heite   vähendamine riikide heast tahtest.

Järgmine kliimakohtumine toimub   Cancúnis, Mehhikos, 2010. a. lõpus.