Mida teevad EP liikmed laste elu parandamiseks? Roberta Metsola (EPP) räägib eelseisvast, kui Euroopa ühineb ÜRO laste õiguste konventsiooni 25. aastapäeva tähistamisega.

Võitlus laste õiguste eest

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/11905797/n004-0014-et.srt

Millised lahingud ootavad ees  25 aastat pärast ÜRO laste

Mida EP liikmed tahavad teha laste  olukorra parandamiseks Euroopas?

Me küsisime seda Malta EP liikmelt  ja advokaadilt Roberta Metsolalt,

kes asutab laste õiguste  parlamendigruppi.

Meie esimene küsimus tuleb UNICEFilt.  Kuulake.

me tahaksime, et EL liituks  laste õiguste konventsiooniga.

Kas saate oma ametiajal tagada,  et EL liitub selle konventsiooniga?

Resolutsioon, mille püüame sel nädalal  täiskogul kinnitada, palub samuti,

et EL liituks ÜRO laste  õiguste konventsiooniga.

Me näeme ette tehnilisi  formaalsusi, kuidas seda teha.

Ometi on olemas poliitiline  tahe ja ma olen kindel, et

me vähemalt saavutame kokkuleppe  kõigi fraktsioonidega seda teha.

mida peaks EL järgmisena  laste suhtes otsustama.

Mida saaks teha, et kõik maailma  lapsed saaksid koolis käia?

Täiesti, sest on veel palju riike –  mitte ainult väljaspool ELi -

kus juurdepääs haridusele  pole igaühele võimalik.

Ja meie kui Euroopa Parlament  oleme kaua rääkinud,

et üks meie peaeesmärke  on kindlustada,

et kõigil lastel oleks võimalik  omandada vähemalt põhiharidus.

Mis puutub teistesse näidetesse,  siis mis peaksid olema prioriteedid

seoses lastega lähematel aastatel,  mida te ära mainiksite?

Näiteks, kas kriis tekitas probleeme  ka Euroopa alaealistele?

Me asutame Euroopa Parlamendis  laste õiguste grupi.

Kahjuks ei tegele laste  õigustega ükski komisjon

ja meie oleme grupp saadikuid, kes  on otsustanud ühendada oma jõud

ja pühendada oma aja uurimaks,  kus on probleemid.

Meil on palju lapsi,  kes on vägivalla ohvrid.

Meil on palju lapsi, kes on  rassilise diskrimineerimise ohvrid.

Meil on palju lapsi, kes  teie mainitud kriisi tõttu

on langenud välja valitsuse  seatud prioriteetide raamest.

Me peame kindlustama, et  lastega ei minda kompromissile.

Poliitikud peavad kindlustama,  et teevad poliitikat

kõigi laste juurdepääsu ja kaasatuse  nimel kõigil tasanditel,

vähemalt nende tuleviku  poliitiliste plaanide prioriteedina.

Ja mida saaksime teha, et aidata,  lapsi kes on loodusõnnetuste ohvrid?

Need on kaks eri asja,  aga esiteks vägivald.

Meil on vastu võetud seadus  seksuaalse ekspluateerimise,

lasteporno, iga sorti füüsilise ja  moraalse vägivalla vastu.

Kahjuks pole kõik liikmesriigid  rakendanud seda seadust,

seega me palume kõigepealt,  et te veenduksite, ELi

tasemel kooskõlastatud  poliitilisi põhireegleid

rakendatakse ja veenduge,  et struktuurid koolides,

kohalikes võimuorganites on hästi  varustatud nõustamist silmas pidades,

et on koolitatud ka  politseid ja õpetajaid,

abistajaid, kui teil  on puudega lapsi -

nad on haavatavamad  kui terved lapsed -

et kõik on paigas, et neid kaitsta.  Kahjuks oleme sellest väga kaugel.

see on midagi, mille puhul EL minu  arust alati pisut liiga hilja ärkab.

Miks? Sest me ootame,  et looduskatastroof juhtuks,

enne kui käivitame igasuguse  kriisimehhanismi.

siis on nad väga haavatavad,  veel rohkem kui täiskasvanud.

Meil on viimane küsimus.  Kuulame seda naist.

Tere. Mida tuleks teha, et immigrandi  lapses nähtaks kõigepealt last,

Maltal ja kodanikuõiguste komisjonis,  mille liige ma olen,

on see, et meie tohi kunagi  lapsi kinni panna.

Kahjuks on valitsusi, kus  saatjaga või saatjata alaealiste

saabumisel meie rannikule –  ma räägin Maltast -

langetamata otsust, kas neid  on vaja kaitsta või mitte.

On juhtunud, et kuna nad on  haavatavamad kui täiskasvanud,

on neid vahel kuritarvitatud  või diskrimineeritud.

Me oleme vastu võtnud ja  kinnitanud palju seadusi.

Kõik ütlevad, et need  on head seadused,

Me ütleme, et alaealised on  haavatavamad kui täiskasvanud.

Pakkugem neile kaitset,  mida nad vajavad.