Kas merevee taseme tõusu arvestades on ÜK-l õiged vahendid enda kaitsmiseks? Mis on konkreetsed sammud - kui üldse - kliimamuutusega võitlemiseks?

Kliimamuutus: mere meeltevallas

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/20603479/m006-0020-et.srt

Kaunilt kavandatud arhitektuur,  mis risustab suurepärast siluetti.

Aga kas saabub päev,  kui selle toreda pealinna

Tere tulemast Londoni 520 m  pikkuse terasseina juurde.

200 miljardi naelane taristu,  1,25 miljonit inimest

ja muidugi meie riigi poliitiline ja  kultuuriline pealinn.

Ilma barjäärita poleks see  kaitsnud üleujutuse eest

ja siin peaksid olema  ettenägematute juhtumite plaanid.

70. aastate lõpus avaldati  rida teleteateid,

käskides inimestel kuulata  üleujutuse sireeni, suurvee õppust.

Näiteks 1238. a registreeriti  Westminsteri palee uputus

ja paadimehed tõesti  sõitsid läbi Great Halli.

1982. a toimiv barjäär Charltonis  koosneb kümnest terasväravast.

Igaüks kaheksast peaväravast  kaalub 3300 tonni,

ehk see on 6,5 täislastis  suure reaktiivlennuki kaal.

See annab Kesk-Londonile 10x suurema  kaitse, kui enamik suurvee kaitseid.

Aga merevee tase tõuseb  umbes 3 mm aastas

ja arvestuslikult on tõus aastaks  2100 üks meeter. Aga põhjus?

Maailma ekspertide rahvusvaheline  kliimamuutuse paneel ütleb,

et inimtegevus on 1950. aastatest  peale peamine kliimamuutuse põhjus.

Nende otsuseid toetavad ÜK kõige  tunnustatumad uurimiskeskused.

Meil on soojem atmosfäär ja  see hoiab rohkem niiskust,

nii näeme paljudes piirkondades  tugevamaid vihmasadusid.

Merepinna taseme suhtes  on meil kaks mõju:

aga meil on ka soojemate  ookeanide laienemine.

Dr Clare Goodesson on  kliimauuringute üksuse vanemteadur

andes tõuke globaalsele kliimamuutuse  alase teadlikkuse tõstmisele.

Vaadates ette sajandi  lõppu 2100. aastal,

kui suudame tõesti vähendada  kasvuhoonegaaside emissioone,

siis vähendame mõningaid  tulevasi kliimamuutuse mõjusid.

Roheline annab meile idee,  mis võiks juhtuda,

kui suudame maailmana hoida  globaalse temperatuuri muutuse

Aga kui läheme Norfolki rannikule,  näeme Happisburgh’i inimesi

võitlemas, et päästa oma  idüllilist küla mere eest.

Keegi ei saa varjata,  et kliimamuutus toimib.

Pole küsimust, et see võib tulla või  see tuleb – see on siin, meie ümber.

Selle tulemus on soojenev planeet,  tõusev merevesi ja meie siin eesliinil.

Krõbedal talvepäeval kristallselged  sinised mered sulanduvad taevaga,

valge liiv, millel kohalikud  jalutavad oma koertega.

Aga vaadake üles, kus on näha  pehme settekalju erosiooni.

Kui tulevad lained ...  Ma seisin siin üleval

Raske uskuda, aga kui see toimub  talvel, peaksite seda nägema.

See võtab absoluutselt  ära mere jõu teravuse.

Seejuures on parem raksatada vastu  seda kui vastu pehmet kaljut,

see lihtsalt lagundab  selle ja uhub ära.

Kaljusein.  Terav kontrast terasseinaga.

Aga kas sellel tillukesel külal saab  olla paremat viisi enda kaitsmiseks?

Tõusuvee kaitsed on  võimalik lahendus.

Sellel maal on alasid, kus  rakendatakse “ümbersuunamist”,

sest pole kasulik kaitsta  neid alasid üleujutuse eest.

on üks projekt, mis taaselustab  osa ÜK raudteevõrgustikust,

leidnud rahastuse avalikust  rahakotist ja ka valitsuse toetuse.

Seda nõlv on tegelikult tulnud  raudteele lähemale,

nagu oli teisel pool,  aga see hakkas liikuma.

Seega tuli eemaldada  kogu see materjal -

John Dora arust tuleb raudtee  taristule leida rohkem investeeringuid.

Üldiselt kulutab Network Rail  ühiselt viie aasta jooksul

neile töödele umbes  300 miljonit naela,

see kulutus muudab võrgustiku tulevase  kliimamuutuse suhtes paindlikumaks.

Mina usun, et seda kulutust on  vaja üsna palju suurendada.

Osa raudteest, mille  kallal käib siin töö,

teenindab pealiini London-  Marylebone-Birmingham.

Siin veetakse ka palju kaupa, nii et  seda liini on tähtis kaitsta.

Kas see on võti  investeeringute avamiseks?

Meie reisi lõpus ümber ÜK  jõudsime tagasi Londonisse.

Mis lahendusi saavad  poliitikud pakkuda?

Ilmselt on osa sellest  siiski mõju vähendamine.

Mida teha, et vähendada  emissioone globaalsel tasemel?

Teine osa on, et peame tõsisemalt  suhtuma kohanemisse,

mida teeme kaitseks suurvee eest ja  linnade projekteerimisse.

ELil on plaan madala süsinikuga  majanduse jaoks.

Eesmärk on vähendada CO2  emissioone 2050. aastaks 80-95%.

olid saadikud mures üldise  panuse puudumise üle.

Nõustusime looma rahvusvahelist  kliimafondi $100 miljardit aastas.

Ma võitlen ELis selle eest,  et luua süsteem,

kus me ei sõltu iga  aasta rahandusministrist.

Kas saab leida sidusat  kliimamuutuse plaani?

Suured pealinnad jäävad  ellu, aga külad, nagu

Happisburgh, on tõend, et  kliimamuutuse väljakutsed on tõsised

ja vähehaaval võib osa  meie maastikku kaduda.