Euroopa Liidul ei ole oma sõjaväge, kuid ta saadab sõdureid kõikjale maailma kohtadesse eesmärgiga säilitada rahu ning aidata konfliktikolletes või looduskatastroofi piirkonnas elavaid inimesi.

A–Ü: J nagu julgeolek

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/15956585/j002-0103-et_mf.srt

Tere tulemast vaatama  saadet „A–Ü”!

Kuidas EL ennast  rünnaku puhul kaitseb?

kuid tal on  ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika,

Kuidas töötab see  ÜJKP, ÜJP, ÜKP...

kuid võib saata ELi lipu all sõdureid  kõikjale maailma paikadesse.

Need sõjaväelased säilitavad  rahvusvahelistes konfliktides rahu

ja aitavad konflikti- või looduskatastroofi  piirkonnas elavaid inimesi.

EL koordineerib  järjest sagedamini välismissioone.

ELi sõjaväelased tegutsevad kolmel  kontinendil ja töötavad koos ÜROga.

Missiooni eesmärgid on erinevad: relvade  hävitamine, välisriikide armeedele

nõu andmine, valimiste jälgimine ja  laevade kaitsmine piraatide eest.

ELi riigid teevad koostööd, et koondada  mere-, õhu- ja maavägesid.

Ligi 1500–3000 ELi sõjaväelast peavad  olema alati kiiresti valmis tegutsema.

Seda kutsutakse sõjaliseks  kiirreageerimiseks.

Euroopal on ühised struktuurid,  et viia läbi selle

liikmete suutlikkusele  tuginevaid operatsioone.

Kuid ELil ei ole täiesti ühist kaitsejõudu  püsiva sõjaväega,

sest liikmesriikide seisukohad  on selles küsimuses erinevad.

Mõned riigid on neutraalsed,  nagu Austria ja Soome.

Teised, nagu Ühendkuningriik ja  mõned Ida-Euroopa riigid

eelistavad teha koostööd USAga ja tagada  oma julgeolek NATOsse kuulumisega.

Kuid ELi riigid on üksteise  kaitsmisega nõus.

Kui üht riiki rünnatakse, peavad teised  seda aitama nii kuis suudavad.

See ei kohaldu  neutraalsetele riikidele

või neile, kellel on julgeolekulepingud  teiste sõjaliste organisatsioonidega.

Tunnen end nüüd turvalisemalt.  Nägemiseni!