Farmerid on demonstreerinud üle Prantsusmaa ja Brüsselis, aga kas poliitikud mõistavad nende probleeme ja mis kergendust nad loodavad? Esitame need küsimused Prantsuse saadikule José Bové'le.

Põllumajanduskriis: milline on lahendus?

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/12095852/n004-0031-et.srt

Nad on teinud kõik, et neid kuuldaks:  leelotanud, tuututanud, röökinud,

teinud tuld ja ometi ei saanud  farmerite nõudmised Brüsselis vastust.

Piimahind langeb, mitmed  sektorid toodavad kahjumiga,

aga mitte kõigis riikides  pole sama seis.

Konkurents liikmesriikide vahel  rõõmustab ühtesid ja vihastab teisi.

Milline on põllumajanduse tulevik?  Kas on veel ruumi pereärile?

Me saime meeleavaldajatelt  palju küsimusi,

mis esitame Prantsuse roheliste  saadikule José Bové’le.

José Bové, kõik nägid Pariisi ja  Brüsseli demonstratsioone.

Nägime kohtumisi ministrite,  komisjoniga ja midagi ei muutu.

Me kohtusime Brüsselis ja  Euroopas farmeritega,

kellel on teile isiklikult  palju küsimusi,

Mr Bové, tahaksin teada, mida  arvate FNSA liidrite seisukohast,

kooperatiividest ja kogu  Prantsuse põllumajandusest.

Kas nad võivad tänasel Prantsusmaal  rääkida piimatootjate nimel?

Võiksime esitada sama küsimuse  teiste riikide ametiühingutele,

kes esindavad traditsiooniliste  farmerite peavoolu.

Kas arvate, et nad veel  farmereid esindavad?

enamikku farmereid kägistavad  hinnad ja neil on raskusi.

Suurte ametiühinguorganisatsioonide  ja kooperatiivide

liidrid on neile öelnud: tootke  rohkem, investeerige rohkem,

vallutage rahvusvahelisi  turge, nagu te räägite.

Midagi pole muutunud ja alati  on olnud sama loogika.

Jääme teise küsimusega  piima teema juurde.

Saksamaa blokeerib kõik muutused  Euroopa piimatootmise süsteemis.

Mida saavad eurosaadikud,  mida saab hr José Bové teha,

et survestada Saksa ministrit ja  Saksa saadikuid,

kes hävitavad Euroopas  kõik perefarmid?

nägime riiklikku egoismi võimust  võtmas. Iga riik kaitseb oma äri.

Mis on lahendus? Saksamaal  naerdakse teie üle.

“1000-pealine farm on suur  Prantsusmaal, siin aga 1500-pealine.”

Saksamaal on selline poliitika  Euroopa raamistikus…

Täiesti vastuvõetamatu,  et üks riik otsustab teiste eest.

Täna tegutsevad nii mitmed  riigid: Holland, Taani.

Aga isegi nende riikide  mudelid on ohus.

Taanis ei maksta enam  farmeritele korralikult ja

paljud Taani farmerid pankrotistuvad.  Sama juhtub varsti Saksamaal.

Mind teeb täna murelikuks,  et nende korduvate kriisidega

ja samuti eurooplaste võime  toota toitu oma inimestele.

Aga kas see tähendab hinna  kehtestamist piimatööstusele?

See tähendab, et peame  kehtestama riigile toodangumahud.

See tähendab, et peame minema  tagasi mingite kvootide juurde.

Naasma kvootide juurde,  mille vastu ka teie võitlesite.

Me võitlesime sellega seotud  loomuvastaste seadustega.

Et tootma hakata, pidi ostma kvoote,  mis oli täiesti skandaalne.

Jätkame sel teemal, et näha,  kas seda mõisteti parlamendis.

Tere José Bové, ma olen farmer.  Ma esindan Euroopa Via Campesinat

ja tahaksin teada, kas saate  panna saadikuid mõistma,

et meil on struktuurne kriis,  mis nõuab pikaajalisi lahendusi.

Kas mõistetakse, et on  vaja tõelisi lahendusi?

tajunud põllumajanduskomisjoni  liikmete seas teatavat rahutust.

Võtame aasta jooksul käsile ÜPP ja  põllumajanduse probleemid.

See tähendab, et selline ÜPP,  nagu riigid tahtsid, on

juba küsitavaks muutunud ja seda  muudetakse 2020. aastaks.

Mis sorti farmereid me tahame?  Me kohtusime nendega Strasbourgis

Tere José, ma arvan, et  tuleme lõpuks kriisist välja.

Mida arvate väiksematest farmidest,  kus inimesed saavad

arendada agrometsandust ja hoida  silma peal sissetungivatel taimedel,

kus loomad söövad seda, mis krundil  kasvab, kus eesmärk on kvaliteet.

aga samas inimesed söövad vähem  liha ja arvestame ka taimetoitlasi.

Ei. Seda kliimamuutuse tõttu,  millest me pole veel rääkinud,

aga mis radikaalselt  muudab tootmismeetodeid.

Peame lõpetama maisi kasvatamise  Igal pool ja selle kastmise,

sest meil pole enam veeressursse,  kui sademed muutuvad. See ei toimi.

Seega maa vajab  farmipraktikas taastumist

ja järelikult talupidamist, mis on  kooskõlas keskkonnaga:

farmipraktikat, mis teeb  võimalikuks siduda maa,

et kultiveerida seda nii,  et tarbida seda, mida farm toodab

selle asemel et importida 85%  taimset valku väljastpoolt Euroopat,

mis on täielik absurd.  Lühike ringlus ja

ilmselt põllumajanduse arendamine,  mis on enam austust väärt.