Axel Voss arutleb andmeseire ohtude ja kasutamise üle, Dan Jørgenseni väitel peaks EL püüdma olla CO2-heite vähendamisel kõige sihikindlam.

7 päeva: nuhkimissüüdistused ootavad söakat reaktsiooni, 2020. aasta heite-eesmärkidest kaugemale

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/16399608/m004-0091-etx.srt

Pole vast liialdus öelda,  et vilepuhuja Edward Snowdeni

paljastused seoses USA  riikliku julgeolekuagentuuri

ulatusliku nuhkimisega  eurooplaste isikuandmetes

Mõnes ringkonnas räägitakse  reetmisest lähedase liitlase poolt.

EP kodanikevabaduste komisjon on  jõudnud oma uurimisega pea poole peale,

kutsudes paljusid väliseksperte  vahejuhtumile valgust heitma.

Üks selle komisjoni liige on minu  tänahommikune külaline – Axel Voss,

sakslasest EP liige EPPst.  Tere tulemast kogu südamest.

Jõuame hetke pärast aruteluni  skandaali teemal.

Ent alustagem oma tavapärase  välkküsimuste vooruga,

kus on vaja lihtsat vastust:  „jah” või „ei”.

Axel Voss, kas Teid šokeerib  NSA nuhkimistegevuse ulatus?

On Euroopa kodanikel põhjust olla  raevunud? – Jah.

Kas nuhkimine annab põhjust tegeleda  rohkem terrorismivastase võitlusega?

Kas valitsused traalivad välja meie andmed,  ainult et me ei tea sellest?

Kas Te näete seost selle  ja USA äriliste huvide vahel?

Kas meie andmed on  praegu hästi kaitstud?

Kas USA ja ELi kahepoolsed kokkulepped –  nii tulevased kui ka 

olemasolevad –  tuleks tühistada või vähemalt peatada?

Mingem Saksa poliitika juurde.  Kas Merkeli võidu ulatus möödunud

nädalal toimunud Saksamaa valimistel  üllatas Teid?

Kas liberaalide lüüasaamine üllatas?  – Jah.

Kas see nõrgestab Saksamaal  kristlike demokraatide ettevõtmisi?

Võtkem praegune põllumajandusreform.  Selle läbisurumiseks on läinud kaua aega,

ent on see Teie meelest hea kokkulepe?  – Jah.

Kas meil nüüd  rohelisem põllumajanduskeskkond?

Ja kas sellega toetatakse ka  suurettevõtete põllumajandushuve?

Hüva. Kong tähistab selle vooru lõppu.

Tuleme paljude nende küsimuste juurde  intervjuu käigus hetke pärast ehk tagasi.

Ent, Axel Voss, öelge mulle kõigepealt,  kuidas Te kõige sellega toime tulete?

On selge, et ELi ja USA suhted on  väga olulised ja ajaloolised.

Ent samal ajal ületas Ameerika  Ühendriigid punase joone,

pidades silmas seda, mis on  eurooplaste jaoks vastuvõetav –

Õige piiri tõmbamine on praegu  kahtlemata väga keeruline,

sest peame võitlema kahel poolel.  Ühelt poolt on julgeolekuküsimus,

mille puhul peame tegema ja tahame teha  USAga tihedat koostööd.

Teiselt poolt kogutakse julgeoleku  jaoks rohkem andmed kui seda vaja on.

kus suured internetiettevõtted  koostavad programme,

et määratleda ja analüüsida  igat sotsiaalse käitumise tahku.

Need tegevused liiguvad kahes erinevas  suunas, peame neid ühtlustama,

määratledes, mis on lubatav ja mis  mitte. See on väga keeruline.

Olen andmete kogumise ja analüüsimise  ulatusest väga šokeeritud.

Väidaksin, et punasest joonest  on üle astutud.

Ja mis on Teie meelest punane joon?  Millal peaks Euroopa ütlema:

seda ei juhtu, sellest punktist edasi  me sellist tegevust enam ei talu.

Peame tegema selgeks, et me tahame  kahtlase tegevuse ja kahtlusaluste

analüüsimist ja jälgimist, ent mitte  nende seiret, kes ei ole kahtlusalused.

See on üks nendest punastest joontest,  mille puhul seisukohad on erinevad.

Peame jääma kindlaks sellele, et oleme  kodanike eraelus nuhkimise vastu.

Leian, et see on koht, kus  punast joont selgelt ületatakse.

Esmalt koos kolleeg Caroline Grassoga  pilguheit lühikesele kokkuvõttele

Edward Snowden, arvutianalüütik,  keda USA süüdistab nuhkimises,

Malala Yousafzai, noor pakistaanlanna,  kes võitleb tüdrukute hariduse eest,

ja Valgevene vangid Aless Beljatski,  Eduard Lobov ja Mikalai Statkevitš.

Võitja nimi avaldatakse  10. oktoobril, 

tseremoonia toimub 20.  novembril Strasbourgis.

Parlamendi Sahharovi nimelise auhinnaga 

tunnustatakse igal aastal inimõiguste ja  sõnavabaduse kaitsjaid.

Ühise põllumajanduspoliitika reform.  Oleme peaaegu lõpus.

Esmaspäeva õhtul kiitis EP  põllumajanduskomisjon heaks

kompromissi, milleni olid jõudnud  möödunud nädalal komisjon,

Väljakuulutatud eesmärk on noorem,  rohelisem ja vähembürokraatlik ÜPP.

Viimased etapid on aasta lõpus  toimuv hääletus

ja – kui kõik läheb hästi –  reformi käivitamine 2014. a jaanuaris.

"Ei" reeglitele seoses lennuaja  ja pilootide minimaalse puhkeajaga.

Esmaspäeval lükkasid EP transpordi-  spetsialistid tagasi EK ettepanekud.

Uus seadus lubaks piloodil maandada  lennuk päras 22-tunnist ärkvelolekut –

liiga pikk aeg pilootidele, kes näitasid  Brüsselis rahulolematust.

Lahendus oleks panna lendudele, mis  on tõesti rasked, kolmas piloot.

Kõikidel EP liikmetel on aega oktoobrini,  et toetada seda tagasilükkamist

ja sundida komisjoni  koostama uued ettepanekud.

Axel Voss, vaadelgem pisut detailsemalt  Euroopa reaktsiooni sellele.

EPs nõuavad paljud Ameerika Ühendriikide  ja Euroopa peamiste kokkulepete

Kui vaadata näiteks  Brasiilia presidendi reaktsiooni